Kristjan Palusalu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Heaporgand (arutelu | kaastöö) |
PResümee puudub |
||
76. rida:
Eesti võitis Tallinnas Lätit 5:2.
Nimede [[
Palusalu tuli Eesti meistriks mõlemas maadlusviisis.
87. rida:
III Turaani turniiri [[15. november|15.]]–[[17. november|17. novembril]] Tallinnas võitis Eesti (18 punkti) Soome (14) ja Ungari (10) ees. Oma kaalu võitsid [[Voldemar Väli]], [[Edgar Puusepp]], Ago Neo, Olaf Luiga ja Kristjan Palusalu. [[Kärbeskaal (maadlus)|Kärbeskaal]]lane [[Evald Sikk]] tuli teiseks ja [[sulgkaal]]lane [[Harald Miss]] kolmandaks. Palusalu võitis 2:1 Nyströmi.
== Berliini olümpiamängud ==
173. rida ⟶ 171. rida:
[[1941]]. aastal mobiliseeriti Palusalu [[Punaarmee]]sse nagu enamik eesti [[raskejõustik]]lastest. Umbes 200-meheline eestlaste rühm saadeti Venemaale [[Kotlas]]esse tööpataljoni, hiljem sealt edasi [[Krasnogorsk]]i linna.
Peale põgenemiskatset septembris (koos mitme teise eestlasega) määrati talle esialgu surmanuhtlus, mis asendati Karjala rindele eesliinile saatmisega.
1941. aasta 31. oktoobri õhtul, pool tundi peale rindele jõudmist, põgenes ta koos kahe kaaslasega üle rindejoone Soome poolele. Vangivõetud Palusalu tundis ära Soome võimleja Heikki Savolainen, kes oli sõja ajal rindehaigla peaarst, seetõttu oli vastuvõtt väga sõbralik. 1. jaanuaril [[1942]] saabus Palusalu koos teiste Soome rinnetel vangi langenutega tagasi Tallinna. Ülejäänud sõjaaja veetis ta oma Kungla talus.
Soome põgenemise tõttu oli ta lühikest aega pärast sõda [[1945]]. aastal vangilaagris.
| |||