[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] sündmustes toimus suurim emigratsioonilainepõgenemislaine eesti rahva ajaloos. [[Kolmas Riik|Saksamaa]] mobilisatsiooni ähvardusmobilisatsiooniähvardus ja [[Punaarmee]] pealetung idarindel sundis noori mehi pagema [[Soome]] ja [[Rootsi]]. Tõeline [[suur põgenemine]] algas [[1944]]. aasta sügisel, kui [[Nõukogude Liit]] [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|okupeeris]] taas [[Eesti]]. Rootsi oli kõige ihaldatuimihaldatum põgenemispaik oma neutraalsuse ja jõukuse tõttu. 1. aprilliks 1945 arvavataksearvatakse olevat Rootsi saabunud 26 000 - 27 000 eestlast<ref>Bernard Kangro. ''Eesti Rootsis. Ülevaade sõnas ja pildis'', Lund, 1943.</ref>. Teine suur põgenike lainepõgenikelaine moodustus inimestest, kes ei leidnud võimalust pageda laevade või paatitega Rootsi. Nad evakueerusid koos taganevate sakslastega Saksamaale. Pagulaste endi andmeil oli 1. oktoobriks 1946.a[[Saksamaa 1945–1949|Saksamaa]] läänetsoonide põgenikelaagris 31 221 eestlast<ref>''Eesti saatusaastad 1945-1960'', Stockholm, 1966.</ref><ref>Indrek Jürjo. ''Pagulus ja Nõukogude Eesti'', Tammeraamat, 2014.</ref>
