Redaktsioon: 27. aprill 2015, kell 20:29 redigeeri Katrek (arutelu \| kaastöö) 729 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 27. aprill 2015, kell 22:09 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 105 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
9. rida: Kui on olemas teatud hulk õigeid ning valesid laused, on võimalik formuleerida hüpoteetilised reeglid, millele kõik "õiged" laused peaksid vastama. Seejärel tuleb hüpoteesi kontrollida, otsides uusi empiirilisi andmeid, st uusi lauseid, mis oletused kas ümber lükkaksid või neid kinnitaksid. Süntaksi eesmärk pole ette kirjutada abstraktseid reegleid, mida kõik korrektsed keelekasutajad peavad järgima. Süntaksi peamine allikas on tegelik keelekasutus, millest lähtudes püütakse luua konkreetse keele lauseehitust võimalikult adekvaatselt kirjeldavad teooriad. Niisiis pole tegemist mitte [[preskriptiivne grammatika\|preskriptiivse]], vaid [[deskriptiivne grammatika\|deskriptiivse]] grammatikaga. Tänapäeva süntaksiteooriate üks eesmärke on leida universaalsed lausete struktuuri määravad põhimõtted, st üldised reeglid, mille abil oleks võimalik kirjeldada kõikide inimkeelte lauseehitust. [[Eesti ~~Keel\|Eesti keele~~keel]]e süntaksi uurimisel on silmapaistvaid tulemusi saavutanud [[Huno Rätsep]], [[Ellen Uuspõld]], [[Mati Erelt]], [[Henno Rajandi]], [[Helle Metslang]], [[Valter Tauli]], [[Liina Lindström]]. ==Vaata ka==

Süntaks: erinevus redaktsioonide vahel