|
'''Süntaks''' ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast ''syntaxis'' 'ühendus, liit, kokkupanek') ehk '''lauseõpetus''' on [[keeleteadus]]e osa, mis uurib [[lause]]te struktuuriehitust ning püüab formuleerida reegleid, mille aluselkuidas [[sõnaSõnavorm|sõnavormidest]]d moodustavadsaavad [[fraas|fraasid]]e ning fraasidfraasidest omakorda lauseidlaused.
Süntaks uurib [[lause üksustemoodustajad|lause (fraaside)moodustajate]] sisemist struktuuri, nende üksuste omavahelisi suhteid ning seda, kuidas needmoodustajate fraaside sisestruktuurstruktuur ning fraasidevahelised suhted määravad lause kui terviku [[tähendus|tähenduse]].
Süntaks kuulub koos [[fonoloogia]] ja [[morfoloogia]]ga [[grammatika]]sse, mis tegeleb [[keelesüsteem]]i [[tähendus]]t kandvate üksustega.
Süntaksiteooriad püüavad välja selgitada reegleid või algoritme, millestmis võiksvõimaldaks tuletada kõik grammatikaliseltantud keele grammatiliselt õiged laused. antudOtsustamaks, keeles. Etkas otsustadalause lauseteon "õigsuseõige" või "valesusevale" üle, on esmalt tarvis keelevaistu. Seepärast põhineb suur osa süntaksi uurijate informatsioonist introspektsioonil (kui uuritakse oma emakeeltenesevaatluses) ja koostööl inimestega, kelle jaoks uuritav keel on emakeel.
Kui on olemas teatud hulk õigeid ning valesid laused, on võimalik formuleerida hüpoteetilisihüpoteetilised reegleidreeglid, millele kõik "õiged" laused peaksid vastama. Seejärel tuleb hüpoteesi kontrollida, otsides uusi empiirilisi andmeid, st uusi lauseid, mis eelnevalt tehtud oletusioletused kas ümber lükkaksid või neid kinnitaksid.
Süntaksi eesmärgikseesmärk pole ette kirjutada abstraktseid reegleid, mida kõik korrektsed keelekasutajad peavad järgima. Süntaksi peamine allikas on keeletegelik reaalne kasutaminekeelekasutus, millest lähtudes püütakse püstitada teooriad, misluua konkreetse keele lauseehitust võimalikult adekvaatselt kirjeldaksidkirjeldavad teooriad. TegemistNiisiis pole niisiistegemist mitte [[preskriptiivne|preskriptiivse]], vaid [[deskriptiivne|deskriptiivse]] grammatikaga.
Tänapäeva süntaktiliste teooriatesüntaksiteooriate üks eesmärke on leida universaalseiduniversaalsed lausete struktuuri määravaidmääravad põhimõtteidpõhimõtted, st üldisiüldised reegleidreeglid, mille abil oleks võimalik kirjeldada kõikide inimkeelte lauseehitust.
[[Eesti Keel|Eesti keele]] süntaksi uurimisel on silmapaistvaid tulemusi saavutanud [[Huno Rätsep]], [[Ellen Uuspõld]], [[Mati Erelt]], [[Henno Rajandi]], [[Helle Metslang]], [[Valter Tauli]], [[Liina Lindström]].
==Vaata ka==
| 