Põlevkivi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
REKT
1. rida:
[[Pilt:Kukersite.JPG|thumb|Eesti põlevkivi ehk [[kukersiit]]. Pildistas [[Kasutaja:Siim|Siim Sepp]].]]
[[Pilt:Jordan Oil Shale.JPG|pisi|[[Jordaania]] põlevkivi. Pildistas Ain Anepaio.]]
'''Põlevkivi''' on [[kerogeen]]i sisaldav [[Kihilisus|peenkihiline]] musta või pruuni värvi [[settekivim]].
 
Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud [[Orgaanika|orgaanilisest]] ainest (kuni 70% ulatuses<ref name="Tehnikaleksikon">[[Tehnikaleksikon]], lk. 404</ref>) ja mitmesugustest [[mineraal]]idest. Orgaaniline aines koosneb enamasti [[Vetikad|vetikate]] või [[Bakterid|bakterite]] jäänustest moodustunud [[kerogeen]]ist.
 
Põlevkivi on [[maavara]]na laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest [[nafta]]le ja [[Kivisüsi|kivisöele]] alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks [[Eesti]]l, [[USA]]-l, [[Austraalia]]l, [[Kanada]]l, [[Brasiilia]]l ja [[Venemaa]]l.
 
== Kasutamine ==
Põlevkivi kasutatakse [[Fossiilkütus|fossiilkütuse]] ja [[keemiatööstus]]e [[tooraine]]na. Põlevaine [[utmine|utmisel]] saadakse rohkesti [[õli]]. Põlevkivist saab toota [[maagaas]]i, mõningaid [[väävel|väävli]]ühendeid ja teekatte[[bituumen]]it.<ref name="Tehnikaleksikon"/>
 
Põlevkivi [[kütteväärtus]] on vähemalt 4,9–11,3 MJ/kg (1200–2700 kcal/kg).<ref name="Tehnikaleksikon"/>
 
Põlevkivi, mille spetsiifiline nimetus on [[kukersiit]], on [[Eesti]] tähtsaim [[maavara]]. Lisaks kukersiidile on Eesti [[maapõu]]es ka [[graptoliitargilliit]]i, mis on samuti põlevkivi. Seda Eestis ei kaevandata ja väikse kütteväärtuse tõttu pole teda põleva maavarana kunagi kaevandatud. Küll on aga graptoliitargilliiti lühikest aega ([[1949]]–[[1952]]) kaevandatud selle [[uraan]]isisalduse pärast.<ref>Aaloe, A., Bauert, H. & Soesoo, A. (2006). Kukersiit – Eesti põlevkivi. MTÜ GeoGuide Baltoscandia, Tallinn. Lk 4. ISBN 9985976347</ref>
 
[[Pilt:OilShaleEstonia.jpg|thumb|Eesti põlevkivi. Pildistas [[Kasutaja:Wilson44691|Wilson]].]]
=== Põlevkivikeemia ===
{{Vaata|Põlevkivikeemia}}
Kerogeenpõlevkivi [[pürolüüs]]il saadakse põhifraktsioonidena gaas ja [[põlevkiviõli|õli]], kõrvalsaadustena [[fenoolid|fenoolvesi]], [[poolkoks]] ja [[tuhk]]. Esmaste saaduste töötlemisel on saadud üle paarikümne väärtusliku saaduse. Kõik saadused, nende keemiline koostis ja omadused, aga ka analüüsimetoodikate ning tootmistehnoloogiate väljatöötamine, optimeerimine ja keskkonnasaastega seotud probleemid kuuluvad põlevkivikeemia uurimissfääri.
 
Eestis on põlevkivikeemia äärmiselt oluline uurimisvaldkond ja sellel on oluline roll [[Keemia ajalugu Eestis|siinse keemiatööstuse ajaloos]]. Eesti põlevkivikeemia ja -tehnoloogia saavutused on olnud maailmatasemel kõrgelt tunnustatud.
 
== Põlevkiviressursid ==
[[Pilt:OilShaleFossilsEstonia.jpg|thumb|[[Fossiil]]id Eesti põlevkivis. Pildistas Wilson.]]
Nagu [[nafta]] ja maagaasi, nii ka põlevkivi juures eristatakse ressursse ja reserve. Ressursid hõlmavad kõiki [[Maa (planeet)|Maal]] asuvaid lademeid, reservid üksnes neid, mille kasutuselevõtmine on tänapäeva tehnoloogia juures majanduslikult otstarbekas. Kuna tänapäeva tehnoloogia pidevalt muutub, siis on maailma põlevkivivarud üksnes hinnangulised.
 
Põlevkivi leidub paljudes maailma maades, kuid üksnes 33 neist on majanduslikult arvestatavad põlevkivilademed. Maailma põlevkiviressurssidest 62% asub USA-s ning Venemaal ja Brasiilias kokku 24%. Siiski võivad need arvud tulevikus muutuda uute lademete avastamise tõttu.
 
2005. aastal hinnati maailma põlevkiviressurssideks 411 gigatonni, mis vastab 2,8 km³ põlevkiviõlile.
 
== Ajalugu ==
[[Pilt:Production of oil shale.svg|thumb|left|Põlevkivi tootmine maailmas läbi aegade. Eesti on kujutatud rohelisega.]]
Inimesed on kasutanud põlevkivi juba ürgajast peale, sest see põleb üldjuhul ilma eelneva töötlemiseta.
 
Tänapäevane tööstuslik kasutamine algas [[1837]] [[Prantsusmaa]]l [[Autun]]is. Sellele järgnes varude kasutuselevõtt [[Šotimaa]]l, [[Saksamaa]]l ja teistes maades.
 
[[19. sajand]]il toodeti põlevkivist peamiselt [[petrooleum]]i, [[lambiõli]] ja [[parafiin]]i. Need ained aitasid rahuldada suurenevaid vajadusi [[valgustus (tehnika)|valgustus]]e järele [[tööstusrevolutsioon]]i ajal. Toodeti ka [[kütteõli]], [[määrdeõli]], määrdeid ja [[ammooniumsulfaat]]i.
 
Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] loobus enamik riike põlevkivi kasutamisest, sest see oli naftaga võrreldes kallim. Kaevandamine jätkus peamiselt Eestis ning [[Hiina]]s ([[Maoming]]i ja [[Fushun]]i leiukohad). [[Eesti NSV]] sai maailma suurimaks põlevkivikaevandajaks. Kohtla-Järvele ehitati gaasikombinaat Leningradi varustamiseks gaasiga. Gaasijuhe Kohtla-Järve-Leningrad valmis 1948. aasta sügisel. Tallinna jõudis põlevkivist toodetud gaas 1953. aastal <ref>Vedler, S. Venemaa sõltus Eesti gaasist,
Eesti Ekspress, 05.04.2007.</ref>. Peamisteks põlevkivi tarbijaiks said 1959. aastal tööle hakanud [[Balti soojuselektrijaam]] ja 1969. aastal tööle hakanud [[Eesti soojuselektrijaam]], mis olid kuni [[Sosnovõi_Bori_tuumaelektrijaam|Leningradi tuumaelektrijaama]] valmimiseni olulised Leningradi elektriga varustajad. Pärast maailma [[1973]] tabanud naftakriisi suurenes maailma põlevkivitoodang, millest enamiku andis Eesti, 46 miljoni tonnini [[1980]]. aastal, vähenedes uuesti 16 miljoni tonnini 2000. aastal. 80% kogu maailmas kasutatavast põlevkivist on kaevandatud Eestis <ref>[http://www.mkm.ee/index.php?id=337764 Importance of Future Oil Shale Industry Plans for Estonia]</ref>.
 
Eesti on maailma ainus riik, kus enamik riigi [[energeetika]]st põhineb põlevkivil. [[Narva Elektrijaamad|AS Eesti Energia Narva Elektrijaamad]] toodetud energiast oli 2005. aastal 95% toodetud põlevkivist.
 
[[Pilt:Õhusaaste Kirde-Eesti põlevkivi elektrijaamadest.jpg|pisi|Põlevkivienergeetika põhjustab suure osa Eesti [[õhusaaste]]st.]]
== Probleemid ==
 
Põlevkivi kasutamisel tekib rohkes koguses jääkprodukte – [[põlevkivituhk|tuhka]] ja [[põlevkivi poolkoks|poolkoksi]]. Näiteks Eestis lisandub praeguse tempo juures umbes 5–7 miljonit tonni tuhka ja miljon tonni poolkoksi aastas, millest taaskasutatakse ainult väga väikest osa. <ref> Riho Mõtlep: [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15896/m%C3%B5tlep_riho.pdf Composition and diagenesis of oil shale industrial solid wastes] (doktoritöö)</ref>
 
Põlevkivi kaevandamise juures on suurimaks probleemiks veerežiimi muutmine ja vee saastamine. Näiteks tuleb Eestis iga tonni kaevandatava põlevkivi kohta kaevandustest ja karjääridest välja pumbata 10–15 tonni vett. Põlevkivikaevanduste kuivendamise ja suurte reostuskollete pikaajalise koosmõju tulemusel on aga tõsiselt kahjustada saanud ülemised põhjaveekihid.<ref>[http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2054_2042.html "Kirde-Eesti keskkonna hullud ajad on möödas"] Eesti Loodus, september 2007</ref>
 
==Vaata ka==
*[[Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum]]
*[[Põlevkiviõli]]
*[[Põlevkivituhk]]
*[[Põlevkivitööstus]]
 
==Viited==
{{viited}}
 
== Kirjandus ==
*"Põlewast kiwist", Virulane, nr 114, 26. mai 1909, lk 1
 
== Välislingid ==
{{Commons|Category:Oil shale}}
*[http://www.galerii.ee/panoraam/eesti/teemad/polevkivi/kaevandamine.html Põlevkivi kaevandamine Eestis]
* Jaan Aps: [ftp://ftp.repec.org/opt/ReDIF/RePEc/mtk/febpdf/febook26-09.pdf Keskkonnakulude arvestamise probleemid Eesti põlevkivienergeetikas]
* [http://www.eestiloodus.ee/artikkel4905_4880.html "Esimene eestlasest põlevkiviuurija oli Wilhelm Johanson"] Eesti Loodus, detsember 2012
* [http://www.eestiloodus.ee/artikkel4966_4941.html "Eestlaste esimesed kogemused põleva kiviga"] Eesti Loodus, detsember 2012
 
[[Kategooria:Põlevkivi| ]]