Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 18 baiti, 4 aasta eest
P
resümee puudub
==Rahvuslik koosseis==
 
2001. aasta rahvaloenduse järgi elas omavalitsuses 31 670 inimest. Neist 57,5% olid [[horvaadid]], 32,9% [[serblased]], 1,8% [[ruteenid]] ningja 1,2% [[ungarlased]]. Lisaks neile elas veel piirkonnas sakslasi, austerlasi, ukrainlasi, slovakke, tšernogoorlasi, albaanlasi jt.
 
==Ajalugu==
===Varajane ajalugu===
 
Slaavi hõimud asusid piirkonda elama 6. sajandil. 11. ja 12. sajandil oli piirkond osa [[Horvaatia]] kuningriigist ning 13. sajandist kuni 20–20. sajandini kuulus Vukovari ümbrus [[Austria-Ungari]] riigi koosseisu.
[[Pilt:Main street, Vukovar.jpg|thumb|Vukovari peatänav (2005)]]
[[Pilt:Vukovar_Street_scene.JPG|thumb|Franjo Tudjmani tänav (2012)]]
Vukovari mainitakse esmakordselt 13. sajandil Volko, Walki ja Wolkovina. Alates 14. sajandist on kõige enam kasutatud nimi Vukovar. Ungari riigi perioodil oli Vukovar Szerémi maakonna keskuseks, mis asus [[Drava]] ja [[Sava]] jõgede vahel. 16. ja 17. sajandil okupeeris linna [[Ottomani impeerium]] ning Ottomani valitsusaja lõpul oli linna elanike arv umbes 3000.
 
Alates 17. sajandi lõpust oli Vukovar osa Habsburgide monarhiast ja liideti Serbia kuningriigiga. Formaalselt oli see nii osa Horvaatia kui Ungari kuningriigist. Sel ajal oli Vukovar Srijemi maakonna keskus. 1868. aastal Horvaatia ja Serbia kuningriigid liideti ning tekkis Horvaatia-Serbia kuningriik. 1910. aastal oli Vukovaris 10 359 elanikku, kellest 39,5% olid horvaadid, 33,8% sakslased, 15,7% serblased, 9,2% ungarlased ja ülejäänud oliolid teiste rahvuste esindajad.
 
Alates aastast 1918 oli Vukovar oskas äsja moodustatud Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide kuningriigist, millest hiljem sai Jugoslaavia. Aastatel 1918–1922 oli Vukovar Srijemi maakonna keskus ja aastatel 1922–1929 Srijemi oblasti keskus. Alates 1929. aastast kuulus Vukovar Banovina haldusüksuse alla ja aastatel 1941–1944 oli osaks iseseisvast Horvaatia riigist. II maailmasõja ajal pommitasid Vukovari liitlasväed. Veel 2008. aastal leiti linnast sellest perioodist pärit plahvatamata pomm.<ref>{{netiviide | URL = http://www.vktel.com/v/index.php?option=com_content&task=view&id=1363&Itemid=40| Pealkiri = Bomba iz 2.svjetskog rata u Vukovaru | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja =
===Vukovar Horvaatia iseseisvussõja ajal===
 
Horvaatia iseseisvussõja käigus hävitati Vukovar täielikult. Linna piirasid mitu kuud [[Jugoslaavia rahvusarmee]] (JNA) toetusel tegutsenud serblaste üksused. Ise organiseerunud mõnetuhandeliikmelised horvaatide üksused kaitsesid linna 87 päeva umbes 36 000 Jugoslaavia rahvusarmee sõduri vastu, keda toetasid 110 sõidukit ja tanki janing kümned lennukid. Linn purustati peaaegu täielikult. Hinnanguliselt sai surma 2000 Vukovari kaitsjat ja tsiviilisikut, kadunuks jäi 800 inimest ja 22 000 tsiviilisikut oli sunnitud põgenema. Purustusi meenutama on linna jäetud kuuliauke täis veetorn.
 
2006. aasta 18. novembril 2006 kogunes Vukovari umbes 25 00 inimest, et meenutada 15 aasta möödumist linna langemisest ja mälestada hukkunuid. Tollal rünnakute alla sattunud haigla keldris avati Vukovari piiramisele pühendatud muuseum.
 
27. septembril 2007 mõistis rahvusvaheline sõjakuritegude tribunal kaks endist Jugoslaavia armee ohvitseri süüdi Vukovari haiglas korraldatud massimõrvaga seoses.
==Kultuuripärand==
 
Sõjas tõsiselt kannatada saanud vaatamisväärsustest üks huvitavamaid on [[Eltzi palee]], mis kuulus 18. sajandil Eltzi perekonnale, [[barokk]] stiilis hooned linna südames, mitmed kirikud, Nobeli preemiaauhinna võitja [[Lavoslav Ružička]] sünnikodu jne. Alates 1998. aastast, mil linn täielikult taasliideti Horvaatiaga, on paljud hooned taastatud, kuikuid Vukovaris on endiselt rohkelt varemeid.
 
Linnast väljas, [[Doonau]] kaldal asub arheoloogiline vaatamisväärsus [[Vučedol]]. Rituaalne laev nimega Vučedoli tuvi (''vučedolska golubica'') on Vukovari sümboliks.