Redaktsioon: 21. veebruar 2015, kell 22:12 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 26. aprill 2015, kell 15:31 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
2. rida: '''Õhusaastus''' ehk '''õhu saastumine''' on inimestele ja/või teistele organismidele kahjulike looduslike ja inimtekkeliste ainete jõudmine [[õhukeskkond\|õhukeskkonda]]. Õhusaaste moodustavad looduslikud ja inimtekkelised [[atmosfäär]]is olevad [[gaas]]ilised, [[tahkis\|tahked]] ja [[vedelik\|vedelad]] osakesed, mis avaldavad atmosfäärile negatiivset mõju. Saastatud [[õhk]] võib mõjuda halvasti [[inimene\|inimeste]] või teiste [[organism]]ide [[tervis]]ele ja heaolule. Õhusaasteks nimetatakse ka õhus levivat halba [[lõhn]]a või atmosfääri läbipaistvust vähendavaid komponente, mis ei pruugi olla tervisele ohtlikud. Õhusaaste pärineb peamiselt maapinna lähedalt. Õhusaaste allikad jaotatakse kaheks: looduslikud ja inimtekkelised. Looduslikeks saasteallikaiks võivad muuhulgas olla [[vulkaan]]id ja [[metsapõleng]]ud. Inimtekkeline saaste tekib näiteks [[soojuselektrijaam]]ades ja [[keemiatööstus]]es. Õhk saastub väga, kui õhusaaste ei haju, javaid koguneb linnakeskkonda. Sellist nähtust nimetatakse inversiooniks. == Saasteainete levikut mõjutavad tegurid == 20. rida: Õhku saastavad paljud meile märkamatud tegevused, näiteks satub [[kosmiline tolm\|kosmilist tolmu]] [[planeet\|planeedi]] Maa igale ruutkilomeetrile aastas 0,07 kg.<ref name="Liblik2005">Liblik V, Karu H. ''Piire ületav õhusaaste'', Tallinn : Keskkonnaministeerium, 2004 (Tallinn : Ilo Print)</ref> == Inimtekkelised ~~õhusaaste allikad~~õhusaasteallikad == Inimene vajab eluks palju [[energia]]t. Peamised inimtekkelised õhusaaste allikad on tööstus, põllumajandus ja seal kasvatatavad loomad. === Energiamajandus ja tööstus === Üha suureneva energiatootmise ja -tarbimise tõttu on kasvanud kahjulikud mõjud nii [[keskkond\|keskkonnale]] kui ka [[inimene\|inimesele]] endale. Kõik energia tootmise viisid avaldavad [[keskkond\|keskkonnale]] mõju kuid kõige saastavamad on need energia tootmise viisid, kus kasutatakse [[~~fossiilne kütus~~Fossiilkütus\|~~fossiilseid kütuseid~~fossiilkütuseid]]. Energiatootmine avaldab mõju ka [[veerežiim]]ile ja [[mikrokliima]]le ning seda [[kaevandamine\|kaevandamiste]] ja [[ehitamine\|ehituste]] näol. Oluliselt avaldavad [[keskkond\|keskkonnale]] mõju ka tööstuslikud protsessid ning on leitud, et piirkondades, kus asuvad [[keemia]],-, [[metall]]i- jtjms [[tööstus\|tööstusettevõtt]]ed, on palju õhusaastet.<ref name="Liblik2005" /> === Transport === 83. rida: Eesti olukord on võrreldes paljude teiste riikidega hea. Puuduvad dioksiinide ja furaanide saasteallikad, keelatud on kasutada kloororgaanilisi ühendeid. PCB-ainete sisaldus õhus on lubatud normide piires. Põhilisteks PCB allikateks Eestis on kütuste põletamine ja kondensaatorite ja transformaatorite leke. PCB-d jõuavad Eestisse Lääne- ja Kesk- Euroopast ning Venemaalt. [[polüaromaatsed süsivesinikud\|Polüaromaatseid süsivesinikke]] (PAH) satub õhku Narva põlevkivielektrijaamade [[suitsugaas]]idega. Polüaromaatsete süsivesinike oluliseks allikaks on kütuste (eelkõige puidu) põletamine. Eestis satub õhku 11 tonni polüaromaatseid süsivesinikke, liiklusvahendite kasutamisest tekib aastas kuni 46 kg PAH -ühendeid.<ref name="Liblik2005" /> == Kaitsemeetmed == Õhusaaste leviku kontrollimiseks kirjutati Genfis 1979. aastal piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon. See jõustus 1983. aastal, Eesti ~~ühines~~liitus 2000. aastal. Genfi konventsioon on esimene rahvusvahelisel tasemel sõlmitud mitme riigi vaheline kokkulepe, mis käsitleb õhusaaste probleeme, sealhulgas [[eutrofeerumine\|eutrofeerumist]], maapinnalähedase [[osoon]]i teket, raskmetallide ja püsivate orgaaniliste saasteainete sattumist [[keskkond]]a. Algselt sõlmiti see lepe keskkonna [[hapestumine\|hapestumise]] pärast Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Genfi konventsioon käsitleb riigipiire ületava õhusaaste kauglevi piiramist ja vältimist. Riigid, kes on Genfi konventsiooniga ühinenud, peavad vähendama oma riigi õhusaastet ja seda pidevalt kontrollima Genfi konventsioon tähendab ka seda, et kõik liitunud riigid ei tohi oma õhusaastet suunata naaberriiki ega kahjustada sellega teise riigi keskkonda. Genfi konventsiooniga on liitunud kõik Euroopa riigid, v.a [[Albaania]].<ref name="Liblik2005" /> Genfi konventsiooni ~~osapoolte~~osaliste kohustused: Inimese kaitsmine õhusaate eest Õhusaaste vähendamine [[Seire]] tõhustamine Informatsiooni vahetamine ~~osapoolte~~osaliste vahel Koostöö Strateegiate väljatöötamine<ref name="Liblik2005" />

Õhusaastus: erinevus redaktsioonide vahel