Erinevus lehekülje "Energiatõhusus" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
P
==Ülevaade==
 
Paljud keskkonnaprobleemid, nagu [[reostus]], [[globaalne soojenemine]], energiajulgeolek ja [[fossiilne kütusFossiilkütus|fossiilsete kütustefossiilkütuste]] vähenemine on suuresti tingitud hoonete, [[sõiduk|sõidukite]] ja [[tööstus]]te liigsest energiatarbimisest. Sel teemal on räägitud juba alates 1973. aasta [[nafta]]kriisist, kui energiaprobleemid esiplaanile tulid. 1970. aastate lõpus populariseeris füüsik [[Amory Lovins]] "lihtsa energia tee" mõiste, mille keskne tähelepanu oli energiatõhususel. Muuhulgas võttis Lovins kasutusele ka [[negavatt|negavatid]], mille idee on kokku viia kasvav energiavajadus ja -tõhusus.
 
Amory Lovinsi instituudi väitel on võimalik tööstuses kokku hoida 70−90% energiat ja kulutusi valgustuse, [[ventilatsioon]]i ja pumbasüsteemidega, 50% [[elektrimootor]]ite ja 60% kontoriseadmete, kütte- ja jahutussüsteemidega. Energiatõhusate meetmetega on tänapäeval USA elektritarbimises võimalik säästa kuni 75%. [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] energeetikaministeeriumi väitel on võimalik energiat säästa suurusjärgus 90 miljardit kWh, kui suurendada [[kodu]]de energiatõhusust.<ref>{{netiviide | URL = http://www.greencollaroperations.com/weatherization-austin-tx.html | Pealkiri = Weatherization in Austin, Texas | Väljaandja = Green Collar Operations | Vaadatud = 2012-10-01}}</ref>
[[Hoone]] energiatõhusus saab alguse juba [[projekteerimine|projekteerimisel]]. Oluline on paika panna pikemas perspektiivis ehitatava maja kasutamise eesmärgid ja ressursside tarbimise reaalsed vajadused. Tähtis on hoone kompaktne kuju: L-kujulise maja energiatarve on suure soojuskadusid põhjustava seinapinna tõttu suurem kui kuubikukujulisel hoonel.<ref name="Peter"> Szuppinger, Peter. Energiatõhusate uute majade planeerimine, Tallinn: Balti Keskkonnafoorum, 2011</ref>
 
Hoone efektiivse energia kasutamise korral on olulised tarindite [[U-väärtus]]ed. See väljendab [[soojusvoog]]u läbi [[tarind]]i 1 K [[temperatuur|temperatuurierinevuse]] korral (W/m<sup>2</sup>K). Mida suurem on U-väärtus, seda väiksem on soojustakistus ja seda enam pääseb soojus läbi tarindi. [[Klaas]] on halb isolatsioonimaterjal ningja akende kaudu võib suurel hulgal soojust kaotsi minna. Kui vanade [[aken]]de U-väärtus on kuni 3 W/m<sup>2</sup>K, siis tänapäevastel topeltklaasiga akendel 1,1−1,4 W/m<sup>2</sup>K. Üha populaarsemaks muutuvad kolme klaasiga aknad, mille U= 0,6−0,8 W/m<sup>2</sup>K.<ref name="Peter"/>
 
Hoone valgustatuse ja temperatuuri reguleerimisel on oluline roll asukohal ja ümbritseval keskkonnal. [[Puu]]d ja maastikureljeef võivad olla tuuletakistuseks ja tekitada varje. Jahedamas [[kliima]]s parandavad [[päike]]se hoonesse pääsemist lõunasuunalised aknad, vähendades seega energiatarbimist ja suurendades [[päikese passiivkütmine|päikese passiivkütmist]]. Põhjapoolsetes seintes on soovitatav vältida suuri aknaid, sest ka kõige paremini isoleeritud akna soojustusomadused on alati halvemad kui seinal.<ref name="Peter"/> Õhutihe hoone disain vähendab soojuskadu 25−50%.<ref name=app>{{netiviide | Autor = Environmental and Energy Study Institute | URL = http://www.eesi.org/buildings_efficiency_0506 | Pealkiri=Energy-Efficient Buildings: Using whole building design to reduce energy consumption in homes and offices | Väljaandja = Eesi.org | Vaadatud = 2012-10-01}}</ref>
Tumedad katused võivad minna 39 °C kuumemaks kui valged pinnad ja seega kanda osa lisasoojust hoonesse. USA uuringud on näidanud, et heledad katused kasutavad jahutamiseks 40% vähem energiat kui tumedama tooniga katused. Tänapäevased elektroonilised kütte- ja jahutussüsteemid hoiavad mõõdukat energiatarbimist ja parandavad hoones sisekliimat.<ref name=app/>
 
Õige akende, k.a katuseakende, paigaldus vähendab vajadust kasutada kunstlikku valgust. Suurem loodusliku valguse kasutamine suurendab ka töökust nii [[kool]]ides kui ka [[kontor]]ites.<ref name=app/> [[Kompaktluminofoorlamp]] kasutab 2/3 vähem energiat ja võib kesta 6−10 korda kauem kui tavaline [[hõõglamp]]. Uuemad [[fluorestsentslamp|fluorestsentsvalgustid]] toodavad loomulikku valgust ja vaatamata kõrgemalesuuremale hinnale on nende tasuvusperiood kõigest paar kuud.<ref name=cflsavings>[http://www.green-energy-efficient-homes.com/cfl-savings-calculator.html CFL savings calculator], Green Energy Efficient Homes</ref>
 
Efektiivsed energiatõhusad hooned kasutavad tulede reguleerimiseks [[liikumisandur]]eid ja kallimaid [[päevavalgussensor]]eid, mis on ühendatud hoone valgustussüsteemiga.<ref>{{netiviide | URL = http://batchelor-electrical.co.uk/news/energyefficientf.html | Pealkiri = Creating energy-efficient fit-outs | Väljaandja = Batchelor Electrical | Vaadatud = 2012-10-01}}</ref>
==Tööstus==
 
Tööstus kasutab suurel hulgal soojus- ja [[mehaaniline energia|mehaanilist energiat]] erinevates tootmis- ja kaevandamisprotsessides. Enamasti saadakse energiat maagaasist, naftast, elektrist ningja mõnel juhul ka [[jäätmekütus]]est.
 
Kuna tööstuslikud protsessid on niivõrd erinevate [[tehnoloogia]]te ja protsessidega, siis on keeruline kirjeldada võimalikke alternatiive energiatõhususe saavutamiseks. Vaatamata sellele on siiski teatud meetodeid, mida laialdasemalt tööstusharudes kasutatakse.
Elektritootmisel kõrvalproduktina tekkivat soojusenergiat saab kasutada [[aur]]una, kütteks või mõnel muul tööstuslikul otstarbel. USA tehaseomanikud põletavad üle 45% kütusest auru tootmiseks. Kui tavapärase elektritootmise tõhusus on umbes 30%, siis soojus- ja elektrienergia koostootmine muudab kütuse kuni 90% ulatuses kasutuskõlblikuks energiaks.<ref name=industeesi>{{netiviide | URL = http://www.eesi.org/industry_efficiency_0506 |Pealkiri = Industrial Energy Efficiency: Using new technologies to reduce energy use in industry and manufacturing |Väljaandja = Eesi.org | Vaadatud = 2012-10-02}}</ref>
 
Tööstuses kasutatakse erinevates rakendustes mitmesuguseid [[pump]]asid ningja [[kompressor]]eid. Nende tõhusus sõltub paljudest teguritest, kuid sageli on võimalik teha täiustusi parema protsessijuhtimise ja hooldusega. Kompressoreid kasutatakse tavaliselt [[suruõhk|suruõhu]] saamiseks liivapritsis, värvimisel ja teistes tööriistades. Paigaldades suruõhusüsteemidele kiirusmuutmisseadme ja avastades õigeaegselt õhu lekke, on võimalik saavutada energiatõhusus 20−50%.<ref name=industeesi/>
 
==Sõidukid==
109 656

muudatust