Redaktsioon: 6. november 2014, kell 21:29 redigeeri Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 899 muudatust P →‎Probleemid: lingid ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 26. aprill 2015, kell 14:29 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 553 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
8. rida: == Kasutamine == Põlevkivi kasutatakse [[~~Fossiilne kütus~~Fossiilkütus\|~~fossiilse kütuse~~fossiilkütuse]] ~~ning~~ja [[keemiatööstus]]e [[tooraine]]na. Põlevaine [[utmine\|utmisel]] saadakse rohkesti [[õli]]. Põlevkivist saab toota [[maagaas]]i, mõningaid [[väävel\|väävli]]ühendeid ja teekatte[[bituumen]]it.<ref name="Tehnikaleksikon"/> Põlevkivi [[kütteväärtus]] on vähemalt 4,9–11,3 MJ/kg (1200–2700 kcal/kg).<ref name="Tehnikaleksikon"/> 17. rida: === Põlevkivikeemia === {{Vaata\|Põlevkivikeemia}} Kerogeenpõlevkivi [[pürolüüs]]il saadakse põhifraktsioonidena gaas ja [[põlevkiviõli\|õli]], ~~kõrvalproduktidena~~kõrvalsaadustena [[fenoolid\|fenoolvesi]], [[poolkoks]] ja [[tuhk]]. Esmaste ~~produktide~~saaduste töötlemisel on saadud üle paarikümne väärtusliku ~~produkti~~saaduse. Kõik ~~produktid~~saadused, nende keemiline koostis ja omadused, aga ka analüüsimetoodikate ning tootmistehnoloogiate väljatöötamine, optimeerimine ja keskkonnasaastega seotud probleemid kuuluvad põlevkivikeemia uurimissfääri. Eestis on põlevkivikeemia äärmiselt oluline uurimisvaldkond ja sellel on oluline roll [[Keemia ajalugu Eestis\|siinse keemiatööstuse ajaloos]]. Eesti põlevkivikeemia ja -tehnoloogia saavutused on olnud maailmatasemel kõrgelt tunnustatud. 23. rida: == Põlevkiviressursid == [[Pilt:OilShaleFossilsEstonia.jpg\|thumb\|[[Fossiil]]id Eesti põlevkivis. Pildistas Wilson.]] Nagu [[nafta]] ja maagaasi, nii ka põlevkivi juures eristatakse ressursse ja reserve. Ressursid hõlmavad kõiki [[Maa (planeet)\|Maal]] asuvaid lademeid, reservid üksnes neid, mille kasutuselevõtmine on tänapäeva tehnoloogia juures majanduslikult otstarbekas. Kuna tänapäeva tehnoloogia pidevalt muutub, siis on maailma ~~põlevkivireservid~~põlevkivivarud üksnes hinnangulised. Põlevkivi leidub paljudes maailma maades, kuid üksnes 33 neist on majanduslikult arvestatavad põlevkivilademed. Maailma põlevkiviressurssidest 62% asub USA-s ning Venemaal ja Brasiilias kokku 24%. Siiski võivad need arvud tulevikus muutuda uute lademete avastamise tõttu. 47. rida: Põlevkivi kasutamisel tekib rohkes koguses jääkprodukte – [[põlevkivituhk\|tuhka]] ja [[põlevkivi poolkoks\|poolkoksi]]. Näiteks Eestis lisandub praeguse tempo juures umbes 5–7 miljonit tonni tuhka ja miljon tonni poolkoksi aastas, millest taaskasutatakse ainult väga väikest osa. <ref> Riho Mõtlep: [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15896/m%C3%B5tlep_riho.pdf Composition and diagenesis of oil shale industrial solid wastes] (doktoritöö)</ref> Põlevkivi kaevandamise juures on suurimaks probleemiks veerežiimi muutmine ja vee saastamine. Näiteks tuleb Eestis iga tonni kaevandatava põlevkivi kohta kaevandustest ja karjääridest välja pumbata 10–15 tonni vett. Põlevkivikaevanduste kuivendamise ~~ning~~ja suurte reostuskollete pikaajalise koosmõju tulemusel on aga tõsiselt kahjustada saanud ülemised põhjaveekihid.<ref>[http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2054_2042.html "Kirde-Eesti keskkonna hullud ajad on möödas"] Eesti Loodus, september 2007</ref> ==Vaata ka== 59. rida: == Kirjandus == *"Põlewast kiwist", Virulane, nr. 114, 26. mai 1909, lk. 1 == Välislingid ==

Põlevkivi: erinevus redaktsioonide vahel