Nafta: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
+ materjal artiklist "Fossiilkütused"
PResümee puudub
5. rida:
 
==Koostis==
Nafta koosneb põhiliselt [[süsinik]]ust (82...8782–87%), [[vesinik]]ust (12...1512–15%), [[Väävel|väävlist]] (1,5%), [[lämmastik]]ust (0,5%) ningja [[hapnik]]ust (0,5%).<ref name="ee6"> EE 6, Tallinn: Eesti entsüklopeediakirjastus, 1995 </ref> Hoolimata sellest, et [[Keemiline element|elemendiline]] koostis on naftal suhteliselt lihtne, on [[molekul]]aarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad [[Keemiline ühend|ühendid]] jaotatakse kolmeks: [[parafiinid]] (kuni 60%), [[nafteenid]] (kuni 30%) ningja [[aromaatsed ühendid]] (enamasti üle 10%).
 
Parafiinide ehk [[alkaanid]]e [[keemiline valem]] on C<sub>n</sub>H<sub>2n+2</sub>. Nende keemistemperatuur on 40...20040–200 °C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on C<sub>n</sub>H<sub>2n</sub>. Nad on raskemad ningja keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka [[asfalt]]. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga C<sub>n</sub>H<sub>2n-6</sub>. Nende hulka kuulub näiteks [[benseen]]. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid enamasti moodustavad sellest suhteliselt väiksema osa.<ref> http://mapyourinfo.com/wiki/et.wikipedia.org/nafta/ 30.aprill 2012 </ref>
 
Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka lisanditena [[Väävel|väävlit]], [[hapnik]]ku, [[lämmastik]]ku, lisaks pisut [[metall]]e ning mittetäielikult lagunenud [[Orgaanika|orgaanilist]] ainet. Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli.
15. rida:
 
==Omadused==
Nafta [[tihedus]] on 0,73-173–1,05 Mg/m<sup>3</sup>, [[eripõlemissoojus]] on 43,5- 465–46,0 MJ/kg.
 
Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla väga erinev koostis ningja sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui [[Vesi|veel]]. Maapinnal olev nafta on madalama temperatuuri tõttu [[Viskoossus|viskoossem]] kui sügaval [[Maa (planeet)|Maa]] sees olev nafta.
 
Nafta [[tihedus]]e hindamiseks kasutatakse [[API-skaala]]t. Vee tihedus API-skaalal on 10, kergemate vedelike tihedus on kümnest suurem. Naftat, mille tihedus on alla 20, loetakse raskeks naftaks, tihedusega 20...2520–25 on keskmine ningja tihedusega üle 25 loetakse naftat kergeks.
 
Nafta [[värvus]] ulatub peaaegu värvitust kuni mustani, enamasti on see pruunikat tooni. Et nafta on ühendite segu, millel on erinevad [[Keemistemperatuur|keemis-]] ningja [[sulamistemperatuur]]id, ei ole naftal ühtset keemis- ega sulamistemperatuuri. Küll aga tuleb arvestada sellega, et madalatel temperatuuridel muutuvad nafta ja sellest valmistatud tooted viskoossemaks ning võivad seega põhjustada probleeme näiteks õlitatavatel [[masin]]atel, mida kasutatakse külmas [[kliima]]s.
 
==Teke==
Nafta on tekkinud loodusliku [[Pürolüüs|pürolüüsi]] protsessi käigus mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii [[Taimed|taimne]] kui ka [[Loomad|loomne]] ning kasvas kas [[Meri|meres]] või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest [[fütoplankton]]ist ningja [[Protistid|protistidest]]. Sellised on näiteks [[sinivetikad]] ningja [[foraminifeerid]]. Mattudes läbis orgaaniline aine [[diagenees]]i ning muutus [[kerogeen]]iks, olles niiviisi osa tekkinud orgaanikarikkast [[settekivim]]ist, näiteks [[Savikilt|savikildast]]. Suurenev [[rõhk]] ningja [[temperatuur]] viib kerogeeni lagunemiseni kergemateks molekulideks, mis hakkavad rõhu tõttu liikuma lähtekivimist välja ülespoole. Ülespoole liikuvatest vedelikest moodustavad süsivesinikud esialgu vaid tühise osa. See protsess toimub enamasti kahe kuni kolme kilomeetri sügavusel. Nafta koguneb poorsemasse kivimisse, näiteks [[Liivakivi|liiva-]] või [[lubjakivi]]sse. Nafta liigub ülespoole niikaua, kuni tuleb vastu [[Kiht (geoloogia)|kivimkiht]], mis ei ole liikuvate vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski naftamaardla. Nafta koguneb nn [[naftapüünis]]tesse, mis on [[Geoloogiline struktuur|geoloogilised struktuurid]], näiteks [[antiklinaal]]id või [[murrang]]ud, mis takistavad [[magma]] edasist liikumist. Naftamaardlad on sageli seotud ka [[Soolakuppel|soolakuplitega]] ehk [[Diapiir|diapiirilaadselt]] ülespoole liikuvate [[Evaporiidid|evaporiitidega]].
 
Teise versiooni järgi tekivad loodusliku gaasi ja nafta koostisesse kuuluvad süsivesinikud Maa sisemuses kõrge [[rõhk|rõhu]] ja [[temperatuur]]i mõjul ning tungivad [[maakoor]]es olevate pragude kaudu pinnale. Antud teooria kohaselt nafta tekkeprotsess jätkub.<ref name="eava"> http://www.eava.ee/opiobjektid/mto/aerokytus/11__naftast_ja_nafta_tarbimisest_maailmas.html 30. aprill 2012 </ref>
34. rida:
Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mahu[[mõõtühik]] on [[barrel]]. Üks naftabarrel võrdub 42 [[gallon]]i ehk umbes 159 [[Liiter|liitriga]].<ref name="eava" />
 
Nafta, mis on üks peamiseidpeamisi kasutusel olevaid fossiilsete kütuste liikefossiilkütuseliike. Rahvusvaheline Energiaagentuur on mõnedmõni aastadaasta tagasi öelnud, kui tarbimine jääb samale tasemele, jätkub nafta varusidnaftavarusid umbes 45 aastaks ([[maagaas]]i 60 aastaks). Probleemiks on veel see, et enamus varusid asuvadasub regioonides, mis on poliitiliselt ebastabiilsed.<ref> http://www.bioneer.ee/eluviis/roheline_kontor/ 30. aprill 2012 </ref>
 
Viimastel aastatel on tarbevaru täienenud (avastatud uusi leiukohti, täpsustatud reservvaru) keskmiselt 3-43–4 miljardit tonni aastas. Varud paiknevad maailmas äärmiselt ebaühtlaselt. 2/3 varudest on [[Lähis-Ida]]s, 8% [[Põhja-Ameerika]]s ja [[Lõuna-Ameerika]]s, 7% [[Euroopa]]s, 7% [[Aafrika]]s, 6% [[Aasia]]s ja 1% [[Okeaania]]s. Riikidest on suurimad varud [[Saudi-Araabia]]l, [[Iraak|Iraagil]]. [[Venemaa]] varud moodustavad maailmavarudest ca 30%. Suuremad naftatootjad on [[Saudi-Araabia]] 12%, [[USA]] 10% ja [[Venemaa]] 9%. Suuremad nafta tarbijad aga [[USA]] 25%, [[EL]] 18%, [[Jaapan]] 8%, [[Hiina]] 6%.<ref name="eava" />
 
==Ajalugu ==
130. rida:
[[Kategooria:Naftasaadused]]
Naftast saadavad kompleksühendid:
*[[Toornaftatoornafta]]
*[[Naftagaasnaftagaas]]
*[[Madalamadala keemispunktiga nafta]]
*Madalamadala keemispunktiga modifitseeritud [[toorbensiin]]
*Madalamadala keemispunktiga katalüütiliselt [[krakitud toorbensiin]]
*Madalamadala keemispunktiga katalüütiliselt muudetud toorbensiin
*Madalamadala keemispunktiga [[termokrakitud nafta]]
*Madalamadala keemispunktiga vesinikuga töödeldud toornafta
*Madalamadala keemispunktiga nafta
*[[Otsedestilleeritudotsedestilleeritud petrooleum]]
*[[Petrooleumpetrooleum]]
*[[Krakituidkrakituid gaasiõli]]
*[[Gaasiõligaasiõli]]
*[[Raskeraske kütteõli]]
*[[Määremääre]]
*Rafineerimatarafineerimata või väherafineeritud baasõli
*baasõli
*Baasõli
*Destillaadidestillaadi aromaatne ekstrakt
*Destillaadidestillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud)
*[[Setteõlisetteõli]]
*[[Toorparafiintoorparafiin]]
*[[Vaseliinvaseliin]]
 
== Naftatöötlemistehaste loetelu==
194. rida:
== Välislingid ==
{{commons|Petroleum}}
*[http://www.wtrg.com/daily/crudeoilprice.html Nafta hind viimase aasta jooksul.]
*[http://www.livecharts.co.uk/MarketCharts/crude.php Nafta hind viimaste tundide jooksul.]
*http://www.eia.doe.gov/oil_gas/petroleum/info_glance/petroleum.html
*http://www.eia.doe.gov/emeu/international/contents.html