Fotograafia ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel

Albumiinpaberi leiutamine muutis fotod senisest odavamaks ja võimaldas neid lihtsalt lõigata, mistõttu sai neid üsna odavalt toota ja müüa ka lihtrahvale, kes seni olid fotograafiast kõrvale jäänud. Sellest võimalusest haaras kinni prantsuse fotograaf [[André Adolphe Eugéne Disdéri]], kes 1854. aastal patenteeris [[visiitfoto]]. Tegu oli visiitkaardist veidi suurema (10x6 cm) kartongalusele kleebitud [[portreefoto]]ga. Nende populaarsus sai alguse 1859. aastal, kui Itaaliasse teel olnud [[Napoleon III]] peatas armee, astus väidetavalt sisse Disdéri fotostuudiosse ja lasi endast portree teha. Sellest algas tõeline fotopalavik, mille peamiseks põhjuseks oli visiitfotode hind. Kasutati aparaate, mis võimaldasid kiirelt ühele klaasplaadile teha mitu fotot ja siis neid hiljem mitmeks lõigata. Seetõttu olid visiitfotod mugavalt väiksed ja populaarseks sai nende kogumine, eriti hinnalised olid näiteks kuninglikku perekonda kujutavad pildid.<ref> {{Cite web |last=Leggat |first=Robert |title=Carte-de-visite photography |url=http://web.archive.org/web/20010211020742/www.rleggat.com/photohistory/history/cart-de-.htm }}</ref> Disdéri hakkas fotode tagakülgi illustreerima oma nime, aadressi ja saavutustega ning üsna pea muutsid ka teised fotograafid oma fotode tagakülgi isikupärasemaks. Visiitfotode kõrgaeg kestis umbes 15 aastat, pärast seda asendusid need veidi suuremate (15x10 cm) [[kabinetfoto]]dega.