Redaktsioon: 25. aprill 2015, kell 00:26 redigeeri Ssgreporter (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 8474 muudatust need majakad on tuletornide nimed ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 25. aprill 2015, kell 00:48 redigeeri eemalda Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 948 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
4. rida: Saare pindala on 21 km². Saar on kaljune ja lõuna suunas kõrgenev (erinevail andmeil 158 meetrist kuni 176 meetrini). Saare pikkus on 11 km, laius 1,5–3 km. Saar jääb halduslikult [[Leningradi oblast]]i [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)\|Kingissepa rajoon]]i. Veel 10–15 km edela poole jäävad [[Vimplisaared]] ja [[Ruuskari]], mis on [[Kaliningrad]]i piirkonda arvestamata kogu Venemaa põhiterritooriumi kõige läänepoolsemad punktid (pikkuskraad 26,680 E). == Ajalugu == [[1788]] toimus saare juures [[Suursaare merelahing]] [[Rootsi]] ja Venemaa laevastike vahel. [[Tartu rahu]] lepinguga läks Suursaar Soomele, kuid pärast [[Teine maailmasõda\|Teist maailmasõda]] [[Pariisi rahulepingud\|Pariisi rahu]] lepinguga 1947. aastal [[NSV Liit\|NSV Liidule]]. Praegu kuulub Suursaar [[Venemaa Föderatsioon]]ile. Suursaar oli asustatud soomlastega vähemalt 16. sajandist. Pärast Põhjasõda jäi saar aga [[Venemaa Keisririik\|tsaari Venemaa]] võimu alla. [[1788]] toimus saare juures [[Suursaare merelahing]] [[Rootsi]] ja Venemaa laevastike vahel. Saarel on kaks [[tuletorn]]i: [[1904]] valminud Lõunamajakas ja Põhjamajakas ning [[radar\|radarijaam]] laevade jälgimiseks, mitme allika järgi ka [[elektrooniline luure\|elektroonilise luure]] keskus.▼ [[1856]]. aastal sõitis saare lähedal tormi tõttu karile kolmemastiline [[purjekas]] Amerika, mis oli kaubalastiga teel Tallinna. Õnnetuses hukkus 130 meeskonnaliikmest 38 (4 ohvitseri ja 34 madrust), kes maeti saare kalmistule.<ref name="amerika"/>▼ Oktoobris 2007 teatas Venemaa kavatsusest rajada Suursaarele [[lennujuhtimiskeskus]] ja võimas [[radar\|raadiolokatsioon]]ijaam, et vähendada Eesti ja Soome [[õhuruum]]i rikkumisi Venemaa lennukite poolt. [[1900]]. aastal toimus Suursaarelt vene [[raadio\|raadioleiutaja]] [[Aleksandr Popov]]i juhtimisel maailma esimene praktilist kasu toonud raadioseanss [[Kuutsalo]] kaudu [[Kotka]] ja [[Kroonlinn]]aga saare lõunakalda lähedal kaljudele sõitnud soomuslaeva General-admiral Apraksini päästetööde korraldamiseks. Selle sündmuse tähistamiseks on saarel [[obelisk]]. [[Tartu rahu (Soome ja Nõukogude Venemaa)\|Tartu rahulepinguga]] läks Suursaar 1920. aastal Soomele. [[Talvesõda\|Talvesõja]] lõpetanud [[Moskva rahuleping]] jättis saare [[Nõukogude Liit\|NSV Liidule]]. 1942. aasta märtsis vallutasid soomlased saare tagasi, kuid pärast [[Teine maailmasõda\|Teist maailmasõda]] jäi saar 1947. aastal sõlmitud [[Pariisi rahulepingud\|Pariisi rahu]] lepinguga NSV Liidule. Praegu kuulub Suursaar [[Venemaa\|Venemaa Föderatsioon]]ile. Saarel on jäänused soomlaste [[Suurkylä]]st ja selle kalmistust. ▲[[1856]]. aastal sõitis saare lähedal tormi tõttu karile kolmemastiline [[purjekas]] Amerika, mis oli kaubalastiga teel Tallinna. Õnnetuses hukkus 130 meeskonnaliikmest 38 (4 ohvitseri ja 34 madrust), kes maeti saare kalmistule.<ref name="amerika"/> Saarele on maetud ka Venemaa [[admiral]] [[Ivan Svjatov]], kes oli tõotanud, et laseb end Suursaarele matta. ▲Saarel on kaks [[tuletorn]]i: [[1904]] valminud Lõunamajakas ja Põhjamajakas ning [[radar\|radarijaam]] laevade jälgimiseks, mitme allika järgi ka [[elektrooniline luure\|elektroonilise luure]] keskus. Oktoobris 2007 teatas Venemaa kavatsusest rajada Suursaarele [[lennujuhtimiskeskus]] ja võimas [[radar\|raadiolokatsioon]]ijaam, et vähendada Eesti ja Soome [[õhuruum]]i rikkumisi Venemaa lennukite poolt. ==Geoloogiline ehitus==

Suursaar: erinevus redaktsioonide vahel