Redaktsioon: 28. oktoober 2014, kell 03:58 redigeeri Dexbot (arutelu \| kaastöö) 10 796 muudatust P Eemaldatud mall Link GA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 24. aprill 2015, kell 15:34 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 489 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
2. rida: '''Suursaar''' (ka ''Kotkasaar'', ''Kõrgesaar''; [[soome keel\|soome]] ''Suursaari'', [[rootsi keel\|rootsi]] ''Hogland'', [[vene keel\|vene]] ''Гогланд'', ''Gogland'') on [[Venemaa]]le kuuluv [[saar]] [[Soome laht\|Soome lahes]], 180 km [[Peterburi]]st läänes ja 120 km [[Viiburi]]st edelas, kaugus [[Eesti]] rannikust 55 km ja [[Soome]] rannikust ([[Kotka]]st) 40 km. Saare pindala on 21 km². Saar on kaljune ja lõuna suunas kõrgenev (erinevail andmeil 158 meetrist kuni 176 meetrini). Saare pikkus on 11 km, laius 1,5–3 km. Saar jääb halduslikult [[Leningradi oblast]]i [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)\|Kingissepa rajoon]]i. Veel ~~10 kuni 15~~10–15 km edela poole jäävad [[Vimplisaared]] ja [[Ruuskari]], mis on [[Kaliningrad]]i piirkonda arvestamata kogu Venemaa põhiterritooriumi kõige läänepoolsemad punktid (pikkuskraad 26,680 E). [[1788]] toimus saare juures [[Suursaare merelahing]] [[Rootsi]] ja Venemaa laevastike vahel. [[Tartu rahu]] lepinguga läks Suursaar Soomele, kuid pärast [[Teine maailmasõda\|Teist maailmasõda]] [[Pariisi rahulepingud\|Pariisi rahu]] lepinguga 1947. aastal [[NSV Liit\|NSV Liidule]]. Praegu kuulub Suursaar [[Venemaa Föderatsioon]]ile. Saarel on kaks [[majakas\|majakat]]: [[1904]] valminud ~~Lõunamajakas~~lõunamajakas ja ~~Põhjamajakas~~põhjamajakas ning [[radar\|radarijaam]] laevade jälgimiseks, mitme allika järgi ka [[elektrooniline luure\|elektroonilise luure]] keskus. Oktoobris 2007 teatas Venemaa kavatsusest rajada Suursaarele [[lennujuhtimiskeskus]] ja võimas [[radar\|raadiolokatsioon]]ijaam, et vähendada Eesti ja Soome [[õhuruum]]i rikkumisi Venemaa lennukite poolt. [[1900]]. aastal toimus Suursaarelt vene [[raadio\|raadioleiutaja]] [[Aleksandr Popov]]i juhtimisel maailma esimene praktilist kasu toonud raadioseanss [[Kuutsalo]] kaudu [[Kotka]] ja [[Kroonlinn]]aga saare lõunakalda lähedal kaljudele sõitnud soomuslaeva "General-admiral ~~Apraksin"-i~~Apraksini päästetööde korraldamiseks. Selle sündmuse tähistamiseks on saarel [[obelisk]]. Saarel on jäänused soomlaste [[Suurkylä]]st ja selle kalmistust. [[1856]]. aastal sõitis saare lähedal tormi tõttu karile kolmemastiline [[purjekas]] "Amerika", mis oli kaubalastiga teel ~~Tallinnasse~~Tallinna. Õnnetuses hukkus 130 meeskonnaliikmest 38 (4 ohvitseri ja 34 madrust), kes maeti saare kalmistule.<ref name="amerika"/> Saarele on maetud ka Venemaa [[admiral]] [[Ivan Svjatov]], kes oli tõotanud, et laseb end Suursaarele matta. 22. rida: Suursaare [[Geoloogiline ehitus\|geoloogilise ehituse]] vastu on huvi tuntud juba üle 150 aasta. Esimesed arvestatavad ja üldjoontes siiani paikapidavad geoloogilised ülevaated on koostanud [[Wilhelm Ramsay\|Ramsay]] ([[1892]]) ning [[Ernst Håkan Kranck\|Kranck]] ([[1929]]). Hiljem, pärast [[Teine maailmasõda\|Teist maailmasõda]], on saare [[Geoloogiline kaart\|geoloogilise kaardistamisega]] tegelenud ka [[Eesti]] [[geoloog]]id. Suursaar on ~~lähim koht~~ [[Eesti]]le lähim koht, kus [[paljandumine\|paljanduvad]] [[aluskord\|aluskorrakivimid]]. Saare geoloogilises arengus on olulist rolli mänginud [[tektoonilised liikumised]], [[vulkanism]] ning hilisem [[denudatsioon]]. Suursaar on väga huvipakkuv oma geoloogilise ehituse äärmise mitmekesisuse poolest. Saare moodustab submeridionaalne aluskorra plokk, mis on tõenäoliselt ümbritsetud [[murrang]]utest. Saar koosneb kahest [[Struktuurne korrus\|struktuursest korrusest]]. Alumise osa, mis paljandub saare lääneosas, moodustavad [[Svekofenni kompleks]]i [[Tardkivim\|tard-]] ja [[moondekivim]]id, ülemise aga [[Orogenees\|postorogeensed]] [[Vulkaaniline kivim\|vulkaniidid]], peamiselt [[Happeline kivim\|happelised]] [[kvartsporfüür]]id. ==Struve kaar==

Suursaar: erinevus redaktsioonide vahel