Suursaar: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Eemaldatud mall Link GA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes |
PResümee puudub |
||
2. rida:
'''Suursaar''' (ka ''Kotkasaar'', ''Kõrgesaar''; [[soome keel|soome]] ''Suursaari'', [[rootsi keel|rootsi]] ''Hogland'', [[vene keel|vene]] ''Гогланд'', ''Gogland'') on [[Venemaa]]le kuuluv [[saar]] [[Soome laht|Soome lahes]], 180 km [[Peterburi]]st läänes ja 120 km [[Viiburi]]st edelas, kaugus [[Eesti]] rannikust 55 km ja [[Soome]] rannikust ([[Kotka]]st) 40 km.
Saare pindala on 21 km². Saar on kaljune ja lõuna suunas kõrgenev (erinevail andmeil 158 meetrist kuni 176 meetrini). Saare pikkus on 11 km, laius 1,5–3 km. Saar jääb halduslikult [[Leningradi oblast]]i [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajoon]]i. Veel
[[1788]] toimus saare juures [[Suursaare merelahing]] [[Rootsi]] ja Venemaa laevastike vahel. [[Tartu rahu]] lepinguga läks Suursaar Soomele, kuid pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] [[Pariisi rahulepingud|Pariisi rahu]] lepinguga 1947. aastal [[NSV Liit|NSV Liidule]]. Praegu kuulub Suursaar [[Venemaa Föderatsioon]]ile.
Saarel on kaks [[majakas|majakat]]: [[1904]] valminud
Oktoobris 2007 teatas Venemaa kavatsusest rajada Suursaarele [[lennujuhtimiskeskus]] ja võimas [[radar|raadiolokatsioon]]ijaam, et vähendada Eesti ja Soome [[õhuruum]]i rikkumisi Venemaa lennukite poolt.
[[1900]]. aastal toimus Suursaarelt vene [[raadio|raadioleiutaja]] [[Aleksandr Popov]]i juhtimisel maailma esimene praktilist kasu toonud raadioseanss [[Kuutsalo]] kaudu [[Kotka]] ja [[Kroonlinn]]aga saare lõunakalda lähedal kaljudele sõitnud soomuslaeva
Saarel on jäänused soomlaste [[Suurkylä]]st ja selle kalmistust.
[[1856]]. aastal sõitis saare lähedal tormi tõttu karile kolmemastiline [[purjekas]]
Saarele on maetud ka Venemaa [[admiral]] [[Ivan Svjatov]], kes oli tõotanud, et laseb end Suursaarele matta.
22. rida:
Suursaare [[Geoloogiline ehitus|geoloogilise ehituse]] vastu on huvi tuntud juba üle 150 aasta. Esimesed arvestatavad ja üldjoontes siiani paikapidavad geoloogilised ülevaated on koostanud [[Wilhelm Ramsay|Ramsay]] ([[1892]]) ning [[Ernst Håkan Kranck|Kranck]] ([[1929]]). Hiljem, pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]], on saare [[Geoloogiline kaart|geoloogilise kaardistamisega]] tegelenud ka [[Eesti]] [[geoloog]]id.
Suursaar on
==Struve kaar==
|