Helmuth Karl Bernhard von Moltke: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Eemaldatud mall Link GA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes |
PResümee puudub |
||
9. rida:
Kirjanikuna avaldas Moltke hulgaliselt raamatuid, peamiselt populaarteaduslikke, kuid ka ilukirjanduslikke. [[1827]] avaldas ta seiklusjutu "Kaks sõpra". [[1831]] avaldas ta essee "Hollandi ja Belgia omavahelised suhted alates nende eraldumisest [[Felipe II]] ajal kuni ühinemiseni [[Willem I]] ajal". [[1832]] avaldas ta uurimuse "Ülevaade [[Poola]] siseolukorrast ja sotsiaalsetest tingimustest", mis põhines niihästi lugemusel kui isiklikel tähelepanekutel. [[1885]] avaldas ta teose "Poola: ajalooline visand", milles väitis, et enne [[Poola jagamised|oma jagamist]] oli Poola Euroopa kõige tsiviliseeritum maa. 1832 sõlmis ta kokkuleppe, et tõlgib Edward Gibboni kuueköitelise teose "Rooma impeeriumi allakäik ja langus" [[saksa keel]]de. Selle eest pidi ta saama 75 [[Saksa mark]]a, mida vajas [[hobune|hobuse]] ostmiseks. 18 kuuga tõlkis ta raamatust kolmveerandi ära, aga kirjastaja ei suutnud raamatut välja anda ja Moltke sai tasuks kõigest 25 marka.
[[1835]], pärast oma ülendamist kapteniks, sai Moltke pool aastat puhkust, et reisida Kagu-Euroopas. Pärast lühikest viibimist [[
[[1838]] saadeti Moltke [[Anatoolia]]sse sealsete Türgi vägede kindralstaabi [[nõunik]]uks. Türgi valmistus sõjakäiguks [[Egiptus]]e mässulise asevalitseja [[Muhammad Ali (Egiptus)|Muhammad Ali]] vastu. [[1839]] liikus armee lõunasse, aga vaenlasele lähenedes keeldus väepealik Moltke nõu kuulda võtmast. Selle tulemusel pani Moltke oma koha kindralstaabis maha ja võttis üle suurtükiväe juhtimise. [[24. juuni]]l [[1839]] toimunud [[Nizibi lahing]]us sai Türgi armee ligi poole väiksemalt Egiptuse armeelt otsustavalt lüüa. Suurte raskustega naasis Moltke [[Must meri|Musta mere]] äärde ja sealt
Helmuth Moltke oli Preisimaa vägede ülemjuhataja võidukates sõdades [[Preisi-Taani sõda|Taani]] ([[1864]]), [[Austria-Preisi sõda|Austria]] ([[1866]]) ja [[Preisi-Prantsuse sõda|Prantsusmaa]] vastu ([[1870]]–1871). Teda peetakse oma aja üheks väljapaistvaimaks strateegiks. Moltke juhtis vägesid põhimõtte järgi: "Eraldi marssida, koos rünnata", mis tähendas vägede hajutamist enne lahingukohta minekul ning nende koondamist alles vahetult lahingu eel. Moltke strateegiaks oli ka sõda otsustava pealahingu andmine. Tema ajal kujunes Saksamaa peastaabist ka sõjaväe peamine juhtimiskeskus, see uuendus võeti enamiku riikide poolt peagi üle.
| |||