Vene: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud 22 baiti ,  7 aasta eest
P
resümee puudub
PResümee puudub
PResümee puudub
<tr><td>[[Religioon|Riigikirik]]</td><td>[[õigeusu kirik]]</td></tr>
<tr><td>[[Pealinn]]</td><td>[[Suur-Novgorod]], [[Kiiev]], [[Vladimir]]</td></tr>
<tr><td>[[Riigipea]]</td><td>[[Vene suurvürst]]:<br>[[Askold]] (üks esimesi; [[864]] - [[882]])<br>[[Jaroslav Vsevolodovitš]] (viimane; [[1238]] - [[1246]])</td></tr>
<tr><td>[[Seadusandlik võim]]</td><td>[[Veetše]]</td></tr>
<tr><td>[[Iseseisvus]]</td><td>umbes [[862]] [[1240]]</td></tr>
<tr><td>[[Rahaühik]]</td><td>[[kuna]], [[grivna]], [[nogata]]</td></tr>
</table>
'''Vene''' ([[vanavene keel]]es ''Рѹ́сь''; [[ladina keel]]es ''Ruthenia'') on [[9. sajand]]i lõpus kujunenud [[idaslaavlased|idaslaavi]] riigi [[Vana-Vene]] ehk [[Kiievi-Vene]] tuumikala nimetusnimi. "Vene" oli selle riigi endanimetusendanimi, "Kiievi-Vene" ja "Vana-Vene" aga sellele hiljem omistatudpandud nimetusednimed.
 
Nimi "Vene" kannab tugevat riikluse traditsiooni, mis seostub esimese idaslaavi ühisriigi Kiievi-Vene pärandiga.
Sõna "vene" päritolu kohta eesti keeles pole ühtset seisukohta. Arvatavasti tuleneb see [[Läänemeri|Läänemere]] lõunakaldal elanud [[lääneslaavlased|lääneslaavi]] hõimu [[venetid|venetite]] ehk veneetide nimest. Venetite otsesed järeltulijad tänapäeval on [[sorbid]].
 
Vene ladinakeelse nimetusenime [[Ruteenia]] päritolu pole päris selge. Esimest korda kasutati seda teadaolevalt [[12. sajand]]il [[Augsburgi aastaraamat]]utes. See võib olla seotud traditsiooniga, mille järgi [[barbar]]ite hõime nimetati mõne antiikautorite mainitud nimega, nagu näiteks taanlasi nimetati daaklasteks ja sakslasi teutoonideks. [[Julius Caesar]] nimetas üht [[Gallia]] hõimu nimega ''Ruteni'', aga slaavlastega polnud sel hõimul pistmist. Kuid juba 12. sajandi lõpul oli nimi [[Ruteenia]] laialt levinud, sealhulgas [[paavst]]i koostatud dokumentides.
 
[[Leedu Suurvürstiriik]] koosnes enne [[Poola]]ga liitumist ([[1569]]) kolmest põhilisest alast: [[Litwa]], kus elasid [[valgevenelased]], [[Žemaitija]], kus elasid [[leedukad]], ja Russ või Ruteenia, kus elasid [[ukrainlased]]. Kogu vürstiriigi kultuurikeskuseks oli alguses [[Navahrudak]] (Novogorodok), seejärel [[Vilnius]].
 
Vene oli Kiievi-Vene ajal õigeusu keskus. Hiljem, kuulutades ennast [[Ida-Rooma keisririik|Ida-Rooma keisririigi]] pärijaks ja jätkajaks, hakkas [[Moskva suurvürstiriik]] ennastki Veneks nimetama, et koondada Moskvasse õigeusu jõud. Venele aga mõeldi asemele uus nimetusnimi [[Väike-Vene]]. Sellest ajast alates nimetatakse ukrainlasi väikevenelasteks.
 
[[Tartu]]s sündinud keemik [[Carl Claus]] avastas [[1844]] [[ruteenium]]i [[Uuralid|Uuralites]] kaevandatud [[plaatina]]maagist ja nimetas selle oma sünniriigi järgi.
137 856

muudatust