Erinevus lehekülje "Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P (Tühistati kasutaja 46.39.155.181 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi 88.196.28.229.)
'''Eesti Vabariigi 1938. aasta põhiseadus''' oli [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] kolmas [[põhiseadus]]. See jõustus [[1. jaanuar]]il [[1938]] ja kehtis ''[[de facto]]'' [[16. juuni]]ni [[1940]], kui [[Nõukogude Liit]] okupeeris Eesti, ''[[de jure]]'' aga [[29. juuli]]ni [[1992]], kui jõustus [[28. juuni]]l samal aastal [[Referendum|rahvahääletusel]] vastu võetud [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|Eesti Vabariigi neljas põhiseadus]].
 
Põhiseaduse juhtnöörid määrati kindlaks 23., 24. ja 25. veebruaril korraldatud [[Rahvahääletus Rahvuskogu kokkukutsumiseks|rahvahääletusega]], millel vastuvõetud otsuse 2. punkt kõlas, ''et Eesti jääb rahvavalitsuslikul alusel valitsetavaks vabariigiks, kus kõrgeim võim on rahva käes ja et Eesti riiki juhib valitav riigipea tema poolt ametisse kutsutava valitsuse ning kahekojalise rahvaesinduse tasakaalustatud koostööl''.
 
9. detsembril 1936 nimetas Riigivanem Konstantin Päts uue Põhiseaduse kava väljatöötamiseks erikomisjoni, kuhu kuulusid esimees [[Johannes Klesment]], [[Karl Terras]], [[Anton Palvadre]], [[Ado Anderkopp]], [[Hugo Kukke]] ja [[Eduard Laamann]].
 
Põhiseaduse võttis vastu [[Rahvuskogu]] esimene koda [[19. juuni]]l [[1937]], [[15. juuli]]l 1937 ja [[22. juuli]]l 1937, teine koda [[8. juuli]]l 1937 ja 22. juulil 1937 ning Rahvuskogu üldkoosolek [[28. juuli]]l 1937 ning see jõustus 1. jaanuaril 1938. [[Riigivanem]] kuulutas põhiseaduse välja [[17. august]]il 1937 ja see avaldati [[Riigi Teataja]]s [[3. september|3. septembril]] 1937 (Seaduste Kogu I köite 1. jaos seadusena nr 1). Ametlikud tõlked saksa, inglise, prantsuse ja vene keelde ilmusid 1937. aastal. 1938. aastal ilmus Nikolai Bleesi mitteametlik tõlge rootsi keelde.
Anonüümne kasutaja