Pfalzi kuurvürstkond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
5. rida:
[[Pilt:Map of the Oberämter of the Electoral Palatinate (1789) - Numbered.svg|thumb|Pfalzi kuurvürstkonna jaotus aastal 1789.]]
'''Reini pfaltskrahvkond''' (saksa keeles ''Pfalzgrafschaft bei Rhein''), hiljem '''Pfalzi kuurvürstkond''' (saksa keeles ''Kurpfalz''), oli [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] ajalooline territoorium, [[Reini pfaltskrahvide loend|pfaltskrahvi]]
Pfalzi kuurvürstkond oli palju suurem territoorium, kui see, mis sai hiljem tuntuks Reini Pfalzina (''Rheinpfalz'') Reini vasakul kaldal ning on nüüd tänapäevane [[Pfalz]]i piirkond Saksamaa [[Rheinland-Pfalz]]i [[liidumaa]]l, ja osa [[Prantsusmaa|Prantsuse]] [[Prantsusmaa regioonid|regioonist]] [[Alsace]]'ist ([[Seltz]]i [[foogtkond]] aastatel
== Ajalugu ==
28. rida:
1356. aasta kuldbullaga tunnistati Pfalz üheks ilmalikuks [[kuurvürst]]konnaks ja talle anti pärilik keisririigi ülemkammerhärra (saksa keeles ''Erztruchseß'', ladina keeles ''Archidapifer'') amet ning [[Frangimaa]], [[Švaabimaa]], [[Rein]]imaa ja Lõuna-Saksamaa [[riigivikaar]]i (''Reichsverweser'') amet. Sellest ajast alates oli Reini pfaltskrahv üldiselt tuntud kui Pfalzi kuurvürst (saksa keeles ''Kurfürst von der Pfalz'', ladina keeles ''Palatinus elector'').
Territooriumide jagamise praktika tõttu perekonna erinevate harude vahel said 16. sajandi alguses Pfalzi Wittelsbachide nooremad liinid võimule [[Simmern]]is, [[Kaiserslautern]]is ja [[Zweibrücken]]is (Alam-Pfalzis) ning [[Neuburg an der Donau|Neuburgis]] ja [[Sulzbach]]is (Ülem-Pfalzis). Pfalzi kuurvürst, kes nüüd asus [[Heidelberg]]is, võttis omaks [[luterlus]]e 1530.
Kui perekonna vanem haru aastal 1559 välja suri, läks kuurvürstkond vankumatule [[Kalvinism|kalvinistile]] [[Pfalz-Simmern|Simmerni]] [[Friedrich III (Pfalz)|Friedrich III-le]] ja Pfalzist sai üks suuremaid kalvinismi keskusi Euroopas, toetades kalvinistlikke mässe nii [[Holland]]is kui ka [[Prantsusmaa]]l.
48. rida:
=== Pärast keisririiki ===
Aastal 1806 ülendati Baden [[suurhertsogkond|suurhertsogkonnaks]] ja osa endisest Pfalzist, sealhulgas Mannheim, sai uue suurhertsogkonna osaks. [[Viini kongress]]il aastatel 1814 ja 1815 tagastati vasakkalda
== Vapid ==
58. rida:
== Pfalzi kuurvürstkonna valitsejate loend ==
'''Pfalzi kuurvürst''' (saksa keeles ''Kurfürst von der Pfalz'') valitses Reini Pfalzi kuurvürstkonda Saksa kuningriigis ja [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigis]] aastatel
=== Lotringi pfaltskrahvid, 915–1085 ===
Pfalz kasvas välja '''[[Lotringi pfaltskrahvkond|Lotringi pfaltskrahvkonnast]]''', mis tekkis 10. sajandil.
* [[Wigerich (Lotring)|Wigerich]], Bidgau krahv (u
* Godfrey, Jülichgau krahv (u
==== Ezzonite dünastia ====
69. rida:
* [[Hermann I (Lotring)|Hermann I]], 945–994
* [[Ezzo (Lotring)|Ezzo]], 994–1034
* [[Otto II (Švaabimaa)|Otto I]],
* [[Heinrich I (Lotring)|Heinrich I]],
* [[Hermann II (Lotring)|Hermann II]],
=== Reini pfaltskrahvid, 1085–1356 ===
Umbes aastast 1085/86, pärast viimase Ezzonite dünastiast pfaltskrahvi [[Hermann II (Lotring)|Hermann II]] surma kaotas Pfalz oma sõjalise tähtsuse Lotringis. Pfaltskrahvi territoriaalset võimu vähendati tema krahvkondadeni piki Reini, sellest ajast ka nimi '''Reini pfaltskrahvkond'''.
* [[Heinrich II von Laach]],
* [[Siegfried I (Weimar-Orlamünde)|Siegfried von Ballenstedt]], 1095–1113
* [[Gottfried von Calw]],
* [[Wilhelm (Weimar-Orlamünde)|Wilhelm von Ballenstedt]],
* [[Heinrich II (Austria)|Heinrich IV Jasomirgott]],
* [[Hermann von Stahleck|Hermann III von Stahleck]],
==== Hohenstaufenitest pfaltskrahvid ====
Esimene pärilik Reini pfaltskrahv oli [[Konrad der Staufer]], kes oli keiser [[Friedrich I Barbarossa]] noorem vend. Selle päriliku valdusega liidetud territooriumid algasid [[Hohenstaufenid|Hohenstaufenite]] valdustest [[Frangimaa]]l ja Reinimaal (Hohenstaufenite muud harud said valdusi Švaabimaal, [[Franche-Comté]] ja nii edasi). Suur osa sellest oli nende keiserlikelt eelkäijatelt, [[Saali dünastia|Saali keisritelt]], ja osa Konradi emapoolsetelt eelkäijatelt [[Saarbrücken]]ist. See taust selgitab Ülem- ja Reini Pfalzi pärandi koosseisu järgnevatel sajanditel.
* [[Konrad der Staufer]]
==== Welfidest pfaltskrahvid ====
Aastal 1195 läks Pfalz Staufeni krahvi pärija Agnese abielu kaudu [[Welfid]]ele.
* [[Heinrich V (Pfalz)|Heinrich V Vanem]], 1195–1213
* [[Heinrich VI (Pfalz)|Heinrich VI Noorem]],
==== Wittelsbachidest pfaltskrahvid ====
13. sajandi algul langes territoorium Welfi pärija Agnese abielu kaudu [[Wittelsbachi dünastia|Wittelsbachi]] [[Baieri hertsogkond|Baieri hertsogitele]], kes olid ka [[Baieri]] pfaltskrahvid.
* [[Ludwig I (Baieri)|Ludwig I]],
* [[Otto II (Baieri)|Otto II]],
* [[Ludwig II (Baieri)|Ludwig II Range]] (Ülem-Baieri hertsog),
Territooriumi hilisema jagamise käigus Ülem-Baieri hertsogi [[Ludwig II (Baieri)|Ludwig II]] pärijate vahel aastal 1294 sai Wittelsbachide vanem haru valdusi nii Reini Pfalzis kui ka Baieri "Nordgau" (Baieri alad põhja pool Doonaud) territooriumidel tuumikuga ümber [[Amberg]]i linna. Kuna see regioon oli poliitiliselt ühendatud Reini Pfalziga, muutus nimi '''Ülem-Pfalz''' (saksa keeles ''Oberpfalz'') 16. sajandi algusest üldiseks, võrreldes '''Alam-Pfalziga''' piki Reini.
* [[Rudolf I (Pfalz)|Rudolf I]], 1294–1317
* [[Adolf (Pfalz)|Adolf]],
[[Pavia leping (1329)|Pavia lepinguga]] aastal 1329 andis Ludwig II poeg keiser [[Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)|Ludwig IV]] Pfalzi oma vennapoegadele [[Rudolf II (Pfalz)|Rudolfile]] ja [[Ruprecht I (Pfalz)|Ruprechtile]].
* [[Rudolf II (Pfalz)|Rudolf II]],
* [[Ruprecht I (Pfalz)|Ruprecht I]],
=== Pfalzi kuurvürstid, 1356–1777 ===
109. rida:
[[1356. aasta kuldbulla]]ga tunnistati Pfalz üheks ilmalikuks [[kuurvürst]]konnaks ja talle anti pärilik keisririigi ülemkammerhärra (saksa keeles ''Erztruchseß'', ladina keeles ''Archidapifer'') amet ning [[Frangimaa]], [[Švaabimaa]], [[Rein]]imaa ja Lõuna-Saksamaa [[riigivikaar]]i (''Reichsverweser'') amet. Sellest ajast alates oli Reini pfaltskrahv üldiselt tuntud kui Pfalzi kuurvürst (saksa keeles ''Kurfürst von der Pfalz'', ladina keeles ''Palatinus elector''). Kuurvürsti amet oli juba varem eksisteerinud (näiteks valiti aastal 1257 kaks rivaalitsevat [[Saksa kuningas|Saksa kuningat]]: [[Richard Cornwallist]] ja [[Alfonso X]]), kuigi on raske määrata selle ameti täpset algust.
Territooriumide jagamise praktika tõttu perekonna erinevate harude vahel said 16. sajandi alguses Pfalzi Wittelsbachide nooremad liinid võimule [[Simmern]]is, [[Kaiserslautern]]is ja [[Zweibrücken]]is (Alam-Pfalzis) ning [[Neuburg an der Donau|Neuburgis]] ja [[Sulzbach]]is (Ülem-Pfalzis). Pfalzi kuurvürst, kes nüüd asus [[Heidelberg]]is, võttis omaks [[luterlus]]e 1530.
==== Esimene kuurvürstkond, 1356–1648 ====
323. rida:
=== Uuem ajalugu ===
Alles pärast suuri taastamisi aastal 1815 taastati (Reini või Alam-)Pfalz, kuigi ilma igasuguse kuurvürstliku rollita enam, ühena siis kaheksast Baieri ringkonnast (provintsist). Pärast Teist maailmasõda võttis Ameerika sõjaväeline valitsus Saksamaal selle Baierilt ära ja pani kokku naaberterritooriumidega uue liidumaa Rhenania-Pfalzi (saksa: ''Rheinland-Pfalz'') moodustamiseks pealinnaga Mainzis. Rahvas
==Välislingid==
| |||