Videokaart: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P reziim > režiim
Suwa (arutelu | kaastöö)
P Muutmälu
2. rida:
[[Pilt:Videokaardiskeem.jpg|pisi|Videokaardi ülesehitus]]
 
'''Videokaart''' (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on [[laienduskaardid|laienduskaart]] ja seade, mis muundab [[Muutmälu|arvuti mälus]] oleva kujutise [[kuvar|kuvarile]] arusaadavaks signaaliks. Võib öelda, et videokaart on omalaadne "tõlk" – ta võtab protsessorilt kahendsüsteemi andmed, mis pärast mitmesugust töötlemist teisendab kõik need andmed pildiks, mida kasutaja kuvarilt näha võib. Kujutise loomine kahendsüsteemi andmetest on nõudlik protsess. Ruumilise, 3D-kujutise loomiseks peab videokaart esmalt looma juhtraamistiku sirgjoontest. Siis see kujutis rasterdatakse (täidetakse järelejäänud pikselid). Seejärel lisab videokaart valgustuse, tekstuuri ja värvid. Nõudlike graafiliste rakenduste puhul peab arvuti suuteline olema teostama seda protsessi kuuskümmend korda sekundis. Ilma videokaardita oleks vaja teostada selline hulk arvutusi, millistega paljud arvutid hakkama ei saaks. [[EGA]] standardi tulekuga oskasid videokaardid saata digitaalsignaali otse [[kuvar]]ile, kus see muundati [[elektronkiiretoru]]le vajalikuks [[analoog]]signaaliks. EGA-le järgnenud uut standardit – [[VGA]]-d – toetav videokaart oskas väljastada juba analoogsignaali. Tänapäeval, tänu [[vedelkristallkuvar]]ite laialdasele kasutamisele, väljastab videokaart nii analoog- kui ka digitaalsignaali. Uued videokaardid oskavad peale oma põhiülesande täita ka mitmeid lisafunktsioone, võimaldades näiteks [[kolmemõõtmeline arvutigraafika|kolmemõõtmelise]] ja [[kahemõõtmeline arvutigraafika|kahemõõtmelise]] arvutigraafika kiirendatud renderdamist ning [[MPEG-4]] dekodeerimist. Muid suure jõudlusega videokaarte kasutatakse graafiliselt nõudlike protsesside läbiviimiseks, näiteks nõudlike [[arvutimäng|arvutimängude]] mängimiseks.
 
Osad videokaardid on integreeritud emaplaadile, mis on eriti tavaline [[sülearvuti|sülearvutite]] puhul. Sel juhul on [[graafikaprotsessor|graafikaprotsessoril]] endal väga väike hulk kasutatavat mälu, mistõttu videokaart võtab kasutusele osa arvuti [[muutmälu|muutmälust]], vähendades vaba muutmälu hulka. Sellised integreeritud videokaardid on tavaliselt väikese jõudlusega ega ole seetõttu nõudlikumate kasutajate hulgas populaarsed. Integreerimata ehk eraldiseisvad videokaardid omavad erinevalt integreeritud videokaartidest oma muutmälu ja [[graafikaprotsessor|graafikaprotsessorit]], mis on spetsiaalselt mõeldud kujutiste töötlemiseks ning seeläbi vähendavad arvuti [[protsessor|protsessori]] koormust. Väiksest jõudlusest hoolimata on 95%-l tänapäeval müüdavatest arvutitest integreeritud videokaart, mis jätab kasutaja enda otsustada, kas lisada täiendav videokaart või mitte.