Videokaart: erinevus redaktsioonide vahel

'''Videokaart''' (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on [[laienduskaardid|laienduskaart]] ja seade, mis muundab [[Muutmälu|arvuti mälus]] oleva kujutise [[kuvar|kuvarile]] arusaadavaks signaaliks. Võib öelda, et videokaart on omalaadne "tõlk" – ta võtab protsessorilt kahendsüsteemi andmed, mis pärast mitmesugust töötlemist teisendab kõik need andmed pildiks, mida kasutaja kuvarilt näha võib. Kujutise loomine kahendsüsteemi andmetest on nõudlik protsess. Ruumilise, 3D-kujutise loomiseks peab videokaart esmalt looma juhtraamistiku sirgjoontest. Siis see kujutis rasterdatakse (täidetakse järelejäänud pikselid). Seejärel lisab videokaart valgustuse, tekstuuri ja värvid. Nõudlike graafiliste rakenduste puhul peab arvuti suuteline olema teostama seda protsessi kuuskümmend korda sekundis. Ilma videokaardita oleks vaja teostada selline hulk arvutusi, millistega paljud arvutid hakkama ei saaks. [[EGA]] standardi tulekuga oskasid videokaardid saata digitaalsignaali otse [[kuvar]]ile, kus see muundati [[elektronkiiretoru]]le vajalikuks [[analoog]]signaaliks. EGA-le järgnenud uut standardit – [[VGA]]-d – toetav videokaart oskas väljastada juba analoogsignaali. Tänapäeval, tänu [[vedelkristallkuvar]]ite laialdasele kasutamisele, väljastab videokaart nii analoog- kui ka digitaalsignaali. Uued videokaardid oskavad peale oma põhiülesande täita ka mitmeid lisafunktsioone, võimaldades näiteks [[kolmemõõtmeline arvutigraafika|kolmemõõtmelise]] ja [[kahemõõtmeline arvutigraafika|kahemõõtmelise]] arvutigraafika kiirendatud renderdamist ning [[MPEG-4]] dekodeerimist. Muid suure jõudlusega videokaarte kasutatakse graafiliselt nõudlike protsesside läbiviimiseks, näiteks nõudlike [[arvutimäng|arvutimängude]] mängimiseks.