Erinevus lehekülje "Süvaveekerge" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P (Bot: Migrating 26 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q215915 (translate me))
P
'''Süvaveekerge''' ehk '''uhkvool''' (parem kui: '''tõusuhoovus''', '''kerkehoovus''', '''tõusikvool''', '''''upwelling''''', '''apvelling''') on [[Rannik|rannikulähedase]] [[Meri|mere]] süvakihtidest pärineva külma [[Vesi|vee]] tõus pinnakihtidesse. Süvaveekerke vastandnähtus on [[pealisvee sukeldumine]] (inglise ''downwelling'').
 
Alasid, kus süvaveekerge toimub, nimetatakse '''süvaveekerkealadeks'''.
Süvaveekerge soodustab kalapüüki, sest süvakihtide vesi on toitaineterikas (peamiselt [[nitraadid]] ja [[sulfaadid]]). Koos merevees lahustunud [[süsinikdioksiid]]iga kasutavad neid ainevahetusel [[fotosüntees]]ivad [[bakterid]] ja [[protistid]], keda nimetatakse [[fütoplankton]]iks. Fütoplanktonist toituvad omakorda mereloomad, keda inimene sageli toidu eesmärgil püüab.
 
Süvaveekerge mõjutab oluliselt ka [[kliima]]t, sest külm vesi jahutab [[atmosfäär]]i alumist kihti, tuues sellega kaasa [[temperaturiinversioonTemperatuuriinversioon|temperatuuriinversiooni]]i, mis takistab tõusvate õhuvoolude ja seega ka [[pilv]]ede tekkimist. See ongi põhjuseks, miks Tšiili põhjaosas asuvas [[Atacama kõrb]]es sajab üliharva.
 
Süvaveekerke tõttu jahtunud meri on tihti teravas kontrastis [[õhutemperatuur]]iga. Näiteks [[California]] lõunaosas puhuvad mägedest tihti nn [[Santa Ana]] tuuled. Olemuselt sarnaseid tuuli nimetatakse [[Euroopa]]s [[föön]]ideks ja [[Kaljumäestik]]us ''[[chinook]]'''ideks. See teeb õhu küll väga kuumaks ja [[Õhuniiskus|kuivaks]], kuid ühtlasi viib ka sooja vee merele, mis inimesi ujuma ei meelita.
129 175

muudatust