Aleksandria raamatukogu: erinevus redaktsioonide vahel

== Ajalugu ==

Aleksandria linn rajati 331 e.m.a pärast Egiptuse vallutamist [[Aleksander Suur|Aleksander Suure]] poolt. Pärast Aleksander Suure surma 323 e.m.a võttis võimu üle Ptolemaios I ja tema valistemisajal asutati Museion ning hakati koguma esimesi kirjutisi, kuid mitmete allikate põhjal hakati raamatukogu ehitama Ptolemaios II ajal.<ref>Athenaios, ''Deipnosophistai'' 5,203e; Eusebius, ''Historia Ecclesiastica'' 5,8,11; Epiphanios, ''De mensuris et ponderibus'' 9; 10; siehe dazu Mostafa El-Abbadi: ''The life and fate of the ancient Library of Alexandria.'' 1990, S. 79–82; Roger S. Bagnall: ''Alexandria. Library of Dreams.'' 2002, S. 349–351; Angelika Zdiarsky: ''Bibliothekarische Überlegungen zur Bibliothek von Alexandria.'' 2011, S. 163.</ref> Raamatukogu kõrgaeg jääb ajavahemikku 3. sajandi keskelt kuni 2. sajandini e.m.a, hiljem vähenes sise- ja välispoliitiliste konfliktide tõttu teadustegevuse ja raamatukogu tähtsus.<ref>Heinz-Günther Nesselrath: ''Das Museion und die Große Bibliothek von Alexandria.'' 2013, S. 79.</ref> Väide, et raamatukogu 48. aastal e.m.a. Aleksandria sõdade käigus maha põles, ei vasta tõele.<ref>Luciano Canfora: ''Die verschwundene Bibliothek. Das Wissen der Welt und der Brand von Alexandria.'' Berlin 1998, S. 77 f., 88 und 138–140; Jean-Yves Empereur: ''The Destruction of the Library of Alexandria. An Archaeological Viewpoint.'' In: ''What Happened to the Ancient Library of Alexandria?'' 2008, S. 75–88, hier: S. 76.</ref> 30. aastal e.m.a. langes Egiptus roomlaste ülemvõimu alla, aga Museion ja raamatukogu jäid endiselt teadustöö keskuseks.<ref>Vgl. etwa Roger S. Bagnall: ''Alexandria. Library of Dreams.'' 2002, S. 357 f.</ref> Keiser [[Claudius]] laskis Museioni laiendada, et sinna oma teosed ettekandmiseks üle tuua. Kuna vanemad köited hakkasid juba lagunema, oli vaja neid suures mahus kopeerida, aga selleks ei jätkunud raha ning algas raamatukogu aeglane langus.<ref>Roger S. Bagnall: ''Alexandria. Library of Dreams.'' 2002, S. 359.</ref> Legendi järgi saatis [[Marcus Antonius]] 200 000 pärgamendirulli Pergamoni raamatukokku [[Kleopatra VII]]-le.<ref>Plutarch, ''Marcus Antonius'' 58.</ref> 642. aastal vallutasid Aleksandria [[araablased]] ja legendi kohaselt hävitasid nad raamatukogu. Araabia väejuht Amr ibn al-ʿĀs küsis kaliif Umar ibn al-Chattabilt, mida teha raamatukoguga. Kaliifi arvates olid raamatud, mille sisu ei vasta [[Koraan|Koraanile]], tarbetud ja kuulusid hävitamisele. Raamatutega olevat köetud avalikke saunu.<ref>[[Bernard Lewis]]: ''The Vanished Library.'' In: ''The New York Review of Books.'' Band 37, Heft 14, 1990([http://www.nybooks.com/articles/3517 online]); Mostafa El-Abbadi: ''The life and fate of the ancient Library of Alexandria.'' 1990, S. 167–178.</ref> Võimalik, et araabia teadlased suutsid päästa osa raamatuid ja need viidi teistesse kogudesse.<ref>Bojana Mojsov: ''Alexandria Lost. From the Advent of Christianity to the Arab Conquest.'' London 2010, S. 116 f. Ausführlich zur arabischen Geschichte Alexandrias in diesem Zusammenhang berichtet Mostafa El-Abbadi: ''The life and fate of the ancient Library of Alexandria.'' 1990, S. 179–189.</ref>

 

== Viited ==