Eesti kliima: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 90.191.95.102 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Epp. |
Palun, Jumal, aita mind! |
||
5. rida:
Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-[[Rootsi]] ja [[Šotimaa]] põhjatipp. [[Põhja-Ameerika]]s läbib Eesti keskmine laiuskraad [[Labradori poolsaar]]t ja [[Alaska]] lõunarannikut. Tänu [[Atlandi ookean]]i ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust [[mandriline kliima|mandrilisest kliimast]].
Atlandi ookeani põhjaosas toimuv aktiivne [[tsüklon]]aalne tegevus, tuntud kui [[Islandi miinimum]], mõjutab oluliselt ka Eesti [[ilm]]a kuna põhjustab tugevaid [[tuul]]i, [[sademed|sademeid]] ning järske temperatuurikõikumisi, mis on suurimad sügisel ja talvel. Läänetuultega kaugele mandri siseosadesse kanduv ning seejuures ka üle Eesti liikuv niiske mereline õhumass põhjustab külmal ajal oluliselt soojemat, soojal ajal aga mõnevõrra jahedama ilma.<ref name="kliima">
Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Peamiseks selliseks Eesti-siseseid temperatuurierinevusi põhjustavaks jõuks on Läänemeri, mis hoiab talviti rannikualad soojemana kui sisemaa ning suviti neid seevastu jahutab. Samuti mõjutab mere lähedus kevade ning sügise saabumist, sest kevadel soojeneb sisemaa merest tunduvalt kiiremini ja sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. [[jaanuari keskmine õhutemperatuur|Jaanuarikuu keskmiseks õhutemperatuuriks]] on Kesk- ja Ida-Eestis –6...–7 °C aga Lääne-Eesti saarestikus –2...–4 °C. Suvel hakkavad territoriaalsed erinevused taanduma ning [[juuli keskmine õhutemperatuur|juulikuu keskmine temperatuur]] varieerub vahemikus 16,0...17,4 °C.<ref name="kliima"/>
16. rida:
Talvise lumikatte hulk ning ajaline kestus varieeruvad suuresti. Keskmiselt on Eestis lumi maas 75–135 päeval aastas, kusjuures kõige vähem esineb lund Saaremaa läänerannikul ja lähedastel saartel ning enim Haanja ja Pandivere kõrgustikel.<ref name="kliima"/>
Atlandi ookeanilt tulevad õhumassid toovad Lääne-Eestile pehmema ilma aga idasse liikumine muutuvad õhumassid jahedamaks ja toovad Ida-Eestile jahedama ilma.
== Rekordid ==
Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur, milleks oli 35,6 °C, registreeriti 11. augustil 1992 [[Võru]]s. Külmarekordiks on 17. jaanuaril 1940 [[Jõgeva]]l mõõdetud –43,5 °C. Jõgevalt on 1942. aastal saadud ka madalaim [[aasta keskmine õhutemperatuur]], milleks oli 1,6 °C. Kõrgeim keskmine on registreeritud [[Vilsandi]]l, kus nii 1975, 1989 kui ka 2000. aastal saadi selleks 8,3 °C. Kõrgeim [[kuu keskmine õhutemperatuur]] saadi kätte 2010. aasta juulis [[Narva-Jõesuu]]s ja see oli 23,4 ºC. Madalaim kuu keskmine aga 1987. aasta jaanuaris [[Narva]]s, kui selleks leiti –18,0 ºC.<ref>
Sademete maksimumiks aastas on olnud 1158 mm (1990; [[Nääri]] küla Rapla maakonnas), kuus 351 mm (august 1987; [[Haanja kõrgustik|Haanja]]) ja ööpäevas 148 mm (4. juuli 1972; [[Metsküla (Leisi)|Metsküla]] Saaremaal). Suurimaks sademete intensiivsuseks 10 minuti jooksul on registreeritud 2,3 mm/min (23. juuli 1957; [[Tooma]]) ja 3 minuti jooksul 3,6 mm/min (samas). Kõige kuivema kuuna on kirja läinud aga august 2002, kui mitmel pool Lõuna-Eestis sellel ajaperioodil sademeid maha ei tulnudki. Kõige kuivemaks aastaks oli aga 1964, kui Narvas sadas aasta jooksul maha ainult 355 mm.<ref>
Kõige rohkem päikesepaistet ja ühtlasi 54% võimalikust on mõõdetud 2011. aastal [[Roomassaare]]s, kus selle kestuseks aasta lõikes saadi 2440 tundi<ref name="EMHI_päike">
[[Ruhnu]] saarelt 2. novembrist 1969 pärineb suurim mõõdetud tuule kiirus 48 m/s. Kõrgete keskmiste väärtustega on aga silma paistnud [[Sõrve poolsaar|Sõrve]] ja [[Pakri poolsaar]]ed, kust esimeselt pärineb suurim kuu keskmine ja teiselt suurim aasta keskmine tuule kiirus. Kõige tuulisemaks kuuks oli detsember 1898 kui keskmiseks mõõdeti 11,9 m/s ning kõige tuulisem aasta oli 1929, kui Pakri poolsaarel saadi keskmiseks 7,9 m/s.<ref>
Suurimaks lume sügavuseks on Eestis mõõdetud 1,04 meetrit 1924. aasta veebruari kolmanda dekaadi keskmisena [[Tallinn]]as.<ref>
== Kliimadiagramme ==
| |||