Redaktsioon: 12. veebruar 2015, kell 15:29 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 813 muudatust P eee > ee Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 20. aprill 2015, kell 17:56 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 813 muudatust P Erfurti > Erfurdi Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
24. rida: '''Jena''' ja '''Auerstedti''' (vana nimi: Auerstädt) kaksiklahingud peeti 14. oktoobril 1806 platool [[Saale]] jõest läänes [[Napoleon I]] ja [[Friedrich Wilhelm III]] vägede vahel. Preisi armee otsustav kaotus allutas [[Preisimaa kuningriik\|Preisimaa kuningriigi]] [[Prantsuse esimene keisririik\|Prantsuse keisririigile]] kuni [[Kuuenda koalitsiooni sõda\|Kuuenda koalitsiooni]] moodustamiseni aastal 1812. ~~Mitmed~~Jena-Auerstedtis ~~tulevased~~osales mitu tulevast Preisi armee ~~reformijad osalesid Jena-Auerstedtis~~reformijat, ~~sealhulgas~~näiteks [[Gebhard Leberecht von Blücher\|Gebhard von Blücher]], [[Carl von Clausewitz]], [[August Neidhardt von Gneisenau]], [[Gerhard von Scharnhorst]] ja [[Hermann von Boyen]]. == Vastaspoolte armeed == 57. rida: Alguses Napoleon ei uskunud, et Davout' üksik korpus lõi Preisi peaväge ilma abita, ja vastas esimesele ettekandele: "Ütelge marssalile, et ta näeb kahekordselt", vihjates Davout' kehvale nägemisele. Kui asi sai selgemaks, ei suutnud keiser kiidulaulu lõpetada. Bernadotte mõisteti tõsiselt hukka ja oli vallandamisele lähedal – vaatamata sellele, et ta oli kuuldekaugusel Auerstedtist ja rännakukaugusel Jenast, eiras ta korraldusi ja ei osalenud kummaski lahingus. Davout'st tehti Auerstedti hertsog. Lannes, Jena kangelane, nii suurt kiitust ei saanud, võibolla selle pärast, et Napoleon tahtis seda au endale. Preisimaa poolel sai Braunschweigi hertsog Auerstedtis surmavalt haavata ja järgnevatel päevadel ei suutnud järelejäänud väed Murat' halastamatule ratsaväerünnakule tõsist vastupanu avaldada. ~~Erfurti~~Erfurdi kapitulatsiooniga 16. oktoobril sattus suur hulk Preisi vägesid sõjavangi, olles vaevalt püssi lasknud. Bernadotte hävitas 17. oktoobril Halle lahingus [[Eugen von Württemberg (1758–1822)\|Württembergi hertsogi]] Preisi reservid. Davout viis oma väsinud III korpuse 25. oktoobril Berliini. Hohenlohe vägi piirati sisse 28. oktoobril pärast Prenzlau lahingut, mis järgnes varsti pärast Pasewalki kapitulatsiooni. Blücheri ja Winningi korpused hävitati [[Lübecki lahing]]us 6. ja 7. novembril. Magdeburgi piiramine lõppes 11. novembril, kui Ney vallutas kindluse. Piiratud Preisi vastupanu jätkus, kuid Napoleoni peamine vaenlane oli nüüd [[Venemaa]] ja [[Eylau lahing]] tulemas. Prantsusmaa kaotas langenute ja haavatutena 14 920 meest. Preisimaa kaotas langenute, haavatute ja vangistatutena 33 000. 63. rida: == Mõju == [[Pilt:Paris pont iena.jpg\|pisi\|[[Pont d'Iéna]] (Jena sild) [[Pariis]]is ehitati Jena lahingu mälestuseks.]] Lahing osutus mõjusaks, demonstreerides vajadust liberaalsete reformide järele siiani veel väga feodaalses Preisi riigis ja armees. Kuulsad Preisi reformijad, nagu Scharnhorst, Gneisenau ja Clausewitz, võtsid lahingust osa. Nende reformid, koos järgnevatel aastatel algatatud riigireformidega, aitasid muuta Preisimaa ~~moodseks~~moodsaks riigiks, mis viis eeskätt Prantsusmaa väljaajamiseni Saksamaalt ja andis lõpuks liidrikoha kontinendil. ==Galerii==

Jena ja Auerstedti lahing: erinevus redaktsioonide vahel