Redaktsioon: 18. aprill 2015, kell 13:00 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 107 muudatust P HC: lisatud Kategooria:Slaavlased ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 19. aprill 2015, kell 23:11 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 107 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
48. rida: '''Lääneslaavlased''' on [[slaavlased]], kes räägivad [[Lääneslaavi keeled\|lääneslaavi keeli]]. Tänapäeval on need [[slovakid]], [[tšehhid]], [[kašuubid]], [[poolakad]] ja [[sorbid]]. Põhja- või [[Lehhiidi keeled\|lehhiidi]] gruppi kuuluvad koos poola keelega [[Kašuubi keel\|kašuubi]] ning väljasurnud [[Polaabi keel\|polaabi]] ja [[pomoraani keel]]ed. [[Ülemsorbi keel\|Ülem-]] ja [[alamsorbi keel]]ed omavad nii lehhiidi kui ka tšehhi-slovaki grupi tunnuseid. [[Pilt:Bishop Absalon topples the god Svantevit at Arkona.PNG\|pisi\|230px\|left\|Piiskop [[Absalon]] kukutab jumal [[Svantovit]]i [[Arkona neem\|Arkonas]], [[Rügen]]i saarel.]]▼ Kultuuriliselt arenesid lääneslaavlased teiste [[Lääne-Euroopa]] rahvaste eeskujul, sidemete tõttu [[Rooma keisririik\|Rooma keisririigi]] ja [[läänekristlus]]ega. Seega kogesid nad kultuurilist lõhet teiste slaavi gruppidega: kui idaslaavlased ja enamus lõunaslaavlasi pöördus [[Õigeusu kirik\|ortodoksesse]] kristlusse, olles seega kultuuriliselt mõjutatud [[Bütsants]]i poolt, pöördusid lääneslaavlased koos läänepoolsete lõunaslaavlastega (sloveenid ja horvaadid) [[katoliku kirik]]u poole, minnes seega ladina kiriku kultuurilise mõju alla. == Ajalugu == ▲[[Pilt:Bishop Absalon topples the god Svantevit at Arkona.PNG\|pisi\|230px\|left\|Piiskop [[Absalon]] kukutab jumal [[Svantovit]]i [[Arkona neem\|Arkonas]].]] Keskajal kasutati lääneslaavlaste puhul nime [[vendid]] (tõenäoliselt ''Venedi'' või ''Venedae'', mis võetud ~~Jordaneselt~~[[Jordanes]]elt ja ~~Tacituselt~~[[Tacitus]]elt). [[Mieszko I]], esimene ajalooline Poola valitseja, oli ka kui "Dagome, vendide kuningas". [[Varaslaavlased\|Varaslaavlaste ekspansioon]] algas 5. sajandil ja 6. sajandiks olid grupid, millest tekkisid lääne-, [[idaslaavlased\|ida-]] ja [[lõunaslaavlased\|lõuna]]slaavlaste grupid, tõenäoliselt jõudnud geograafilisse eraldatusse. Esimesed sõltumatud lääneslaavi riigid tekkisid alates 7. sajandi algusest, [[Samo riik]] (623–658), [[Suur-Määri riik\|Morava vürstkond]] (8. sajand – 833), [[Nitra vürstkond]] (8. sajand – 833) ja [[Suur-Määri riik]] (833 – u. 907). [[~~Varaslaavlased~~Läänemeri\|~~Varaslaavlaste ekspansioon~~Läänemereäärsed]] ~~algas 5. sajandil ja 6. sajandiks olid grupid, millest tekkisid lääne-,~~ [[~~idaslaavlased\|ida-~~sorbid]] ja [[lõunaslaavlased\|lõuna]]slaavlaste grupid, tõenäoliselt jõudnud geograafilisse eraldatusse. Esimesed sõltumatud lääneslaavi riigid tekkisid alates 7. sajandi algusest, [[Samo riik]] (623–658), [[Suur-Määri riik\|Morava vürstkond]] (8. sajand – 833), [[Nitra vürstkond]] (8. sajand – 833) ja [[Suur-Määri riik]] (833 – u. 907). Sorbid ja teised [[Polaabid\|polaabi slaavlased]], nagu [[obodriidid]] ja [[veletid]], sattusid keskajal pärast [[Vendi ristisõda]] [[Saksa-Rooma riik\|Saksa-Rooma riigi]] ülemvõimu alla ja saksastusid 19. sajandi lõpuks. [[Polaabi keel]] säilis kuni 19. sajandi alguseni seal, kus nüüd on Saksamaa [[Alam-Saksi]] liidumaa. Selleks ajaks oli järele jäänud vaid 60 000 [[sorbid\|sorbi]], kes elasid peamiselt [[Lausitz]]is, tänapäeva [[Saksamaa]] Brandenburgi ja Saksimaa liidumaades. Kesk-Poola [[polaanid]]e hõim asutas oma riigi 10. sajandil Poola hertsogi [[Mieszko I]] juhtimisel. Mitu sajandit omas Poola tihedaid sidemeid oma läänepoolsete naabritega, kus [[Poola ajalugu\|Poola valitseja]] [[Bolesław I Chrobry]] kuulutati Saksa-Rooma keisri [[Otto III (Saksa-Rooma keiser)\|Otto III]] poolt ''Frater et Cooperator Imperii'' ("vend ja partner keisririigis"). Tšehhide eelkäijad liikusid [[Čechy]]sse 6. sajandi algul ja rajasid 10. sajandiks mitmeid lääne, kui [[Přemysliidid\|nende valitsejad]] muutusid lõpuks (1002) [[Saksa-Rooma riik\|Saksa-Rooma keisrite]] vasallideks. [[Tšehhi kuningriik]] oli keisririigi osa aastatel 1002 – 1419 ja 1526 – 1918. Slovakkide eelkäijad läksid pärast 907. aastat ([[Suur-Määri riik\|Suur-Määri riigi]] hukk) [[Ungari kuningriik\|Ungari valitsejate]] ülemvõimu alla – üheskoos teiste slaavi gruppidega nagu [[horvaadid]], [[sloveenid]], [[Dalmaatsia\|dalmaatslased]] ja [[russiinid]]. Nii tšehhid kui ka slovakid olid ~~Habsburgide~~[[Habsburgid]]e võimu all aastatel 1526 kuni 1804; seejärel [[Austria keisririik\|Austria keisririigi]] ning aastatel 1867–1918 [[Austria-Ungari]] osa. == Lääneslaavi grupid == 81. rida ⟶ 82. rida: ** [[luužitsid]] (alamsorbid) [[Pilt:West slavs 9th-10th c..png\|230px\|pisi\|left\|Lääneslaavi hõimud 9./10. sajandil]] == Vaata ka ==

Lääneslaavlased: erinevus redaktsioonide vahel