Trükikoja juured ulatuvad [[1633]]. aastasse, kui [[Rootsi kuningas]] läkitas Eestisse trükkalitrükkal [[Christoph Reusner]]i ja asutati Tallinna gümnaasiumi trükikoda.<ref name="majandus">[http://majandus.delfi.ee/archive/prisma-print-ja-uhiselu-koonduvad-uhte.d?id=9942503 "Prisma Print ja Ühiselu koonduvad ühte"] Äripäev, 10. märts 2005</ref><ref name="TL">Tallinn. Lühientsüklopeedia. Tallinn: Valgus, 1979, lk.318</ref>
1829. aastast kandis trükikoda nime "[[Lindforsi pärijad]]".<ref name="TL" /> 1922. aastal omandas trükikoja kirjastusühisus "Ühiselu", mis natsionaliseeriti 1940. aastal. Nõukogude aja toodete hulgas olid ajakirjad "[[Looming (ajakiri)|Looming]]", "[[Loomingu Raamatukogu]]", "[[Noorus]]" ja "[[Sotsialistlik Põllumajandus]]", ajalehed "[[Sovetskaja Estonija]]" ja "[[Noorte Hääl]]",; trükiti [[raamat]]uid ja, [[brošüür]]e ningja [[pakend]]eid.<ref name="reusner">[http://www.reusner.ee/Ajalugu Ajalugu] Reusner.ee (vaadatud 6. aprillil 2013)</ref>
1973. aastast kuulus trükikoda tootmiskoondisse [[Eesti Trükitööstus]]. 1979. aasta seisuga töötas trükikojas 192 töötajat.<ref name="TL" /> Trükikoda Ühiselu erastati aastal 1997.<ref name="reusner"/>
2005. aastal ühinesid Ühiselu ja [[Prisma Print]] ning hakkasid tegutsema Eesti ühe suurima kirjastajatest mittesõltuvasõltumatu trükikojana nime all AS Reusner. Prisma Print oli AS Ühiselu enamusosanik juba 2002. aastast.<ref name="majandus"/>
