Sünkroonmootor: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P magneetiline > magnetiline |
|||
7. rida:
[[Pilt:Kahepooluseline synkroonmootor.png|pisi|Joonis 2. Kahepooluseline sünkroonmootor]]
''Joonisel 2'' on kahepooluseline sünkroonmootor. Mootori väljavool ''I<sub>F</sub>'' tekitab püsioleku magnetvälja ''B<sub>R</sub>''. Masina staatorile on rakendatud kolmefaasiline pingetekomplekt, mis tekitab mähistes kolmefaasilise voolu. Kolmefaasiline voolude komplekt ankrumähises tekitab korrapärase pöörleva magnetvälja ''B<sub>S</sub>''. Seega, masinas on kaks magnetvälja ning rootori väli püüab tõmbuda ühele joonele staatori väljaga, just nagu kaks magnetit püüavad tõmbuda ühele joonele, kui nad on üksteise lähedal. Kuna staatori magnetväli on pöörlev, siis rootori magnetväli (ja rootor ise) püüab liikuda pidevalt sellele järele. Mida suurem on nurk nende kahe magnetvälja vahel (teatud piirini), seda suurem moment mõjub masina rootorile.
Sõltuvalt sünkroonmootori rootori kujust ja pooluste asetusest eristatakse väljapoolustega ja peitepoolustega masinaid. Esimesel juhul on rootori poolused selgesti eristatavad ning õhupilu on minimaalne pooluse kohal. Teisel juhul on rootori pind sile ning õhupilu on ühtlane kogu ulatuses. Väljapoolustega mootor töötab ka ilma ergutusväljata, see tähendab ilma ergutuseks kasutatavate püsi- või elektromagnetiteta. Sel juhul on tegemist nn reaktiivse sünkroonmootoriga ehk reluktantsmootoriga, mille töö põhineb õhupilu
Sünkroonmootor arendab momenti ainult sünkroontalituses. Seepärast on omaette probleemiks sünkroonmootori käivitamine otsevõrgulülituse puhul, milleks kasutatakse asünkroonkäivitusmähist. Sünkroonmootori kiiruse reguleerimine toimub samuti nagu asünkroonmootori puhul toitepinge sageduse reguleerimine.
38. rida:
Harjadeta alalisvoolumootorid, mis on ette nähtud talituseks koos pooljuhtkommutaatoriga, sarnanevad oma ehituselt püsimagnetitega sünkroonmootoritega. Neil mootoritel ergutusmähis puudub ning ergutusvoog tekitatakse samuti püsimagnetitega. Pöördmagnetväli tekitatakse staatorimähise ja poolkommutaatoriga, kusjuures kommutaatori lülitusprotsessi juhitakse sõltuvalt rootori pöördenurgast. Pöördenurga mõõtmiseks on masinasse integreeritud pöördenurga ehk asendiandurid (resolverid). Harjadeta alalisvoolumootori mehaaniline tunnusjoon erineb sünkroonmootori omast ning on võrreldav tavaliselt harikommutaatoriga varustatud mootori mehaanilise tunnusjoonega. Kui sünkroonmootori kiirus on koormusest sõltumatu (konstantne), siis harjadeta alalisvoolumootori kiirus hakkab koormuse suurenemisel vähenema. Tavaliste alalisvoolumootorite puhul kasutatakse kiiruse suurendamiseks üle nimikiiruse ergutusvoolu vähendamist, millega koos väheneb masina magnetvoog. Märkigem, et ankru pinget tasakaalustav elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo ja nurkkiiruse korrutisega. Järelikult peab magnetvoo vähendamisel sama elektromotoorjõu säilitamiseks suurenema mootori nurkkiirus. Harjadeta püsimagnetergutusega alalisvoolumootorit saab juhtida ainult staatorimähise kaudu ning ergutusvoogu eraldi juhtida ei saa. Mootori summaarset magnetvoogu saab aga kaudselt juhtida staatorimähise kommuteerimis hetke valikuga. Staatorimähise magnetvoog liitub püsimagnetite poolttekitatud ergutusvooga ning sõltuvalt mähise magneti suhtelisest asendist toimib staatorivool magnetvoogu suurendavalt (samasuunalised vood) või vähendavalt (vastassuunalised vood). Nähtus on võrreldav harikommutaatoriga mootori ankrureaktsiooniga. Kommutatsiooni juhtimisega saab muuta elektromotoorjõu ''E'' ja voolu ''I'' faasivektorite vahelist nurka gamma. Kui gamma on võrdeline nulliga, siis vool on magnetvooga risti ning mootori moment on maksimaalne. Kui gamma on väiksem nullist, siis voolu faasivektor ennetab elektromotoorjõu faasivektorit ning vooluvektori pikikomponendi magnetvoog on vastassuunaline mootori ergutusvooga. Sama nähtus esineb alalisvoolumootori harjade pööramisel neutraalteljelt kõrvale kas pöörlemissuunas (kiirendav kommutatsioon) või pöörlemisega vastassuunas (aeglustav kommutatsioon). Voolu ennetav kommuteerimine magneedib mootori lahti, nõrgendab mootori summaarset magnetvoogu ja suurendab masina magnetvoogu ja momenti ning vähendab masina pöörlemiskiirust.
Kokkuvõttes võib väita, et harjadeta alalisvoolumootori rootor pöörleb staatori poolt tekitatud magnetväljaga sünkroonselt nagu sünkroonmootori rootor, kuid antud juhul on staatori magnetvälja pöörlemiskiirus pooljuhtkommutaatoriga reguleeritav. Rootori võlli mehaanilise momendi suurenemisel hakkab rootor staatori väljast maha jääma, kuid tänu kommutatsiooni rootori asendist sõltuvale automaatsele juhtimisele aeglustub ka staatori välja pöörlemine ning rootor säilitab staatori väljas oma suhtelise asendi. Seega eristab sünkroonmootorit alalisvoolumootorist vaid pöördvälja tekitamise põhimõte. Sünkroonmootori pöördväli tekitatakse toitevõrgu või
Rootori asendi määramine otsese mõõtmisega toimub magnetvoo Halli anduritega, optiliste impulssanduritega või resolveritega. Kaudne ehk anduriteta mõõtmine põhineb staatori magnetvoo, mähise induktiivsuse ja voolu rootori asendist sõltuva kõrgsagedusliku pulseerimise mõõtmises, indutseeritud elektromotoorjõu nullväärtuse tuvastamises või mootori pinge kõrgsageduslike harmooniliste komponentide mõõtmises.
| |||