Jefferson Davis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot Adding: ja:ジェファーソン・デイヴィス |
Sacerdos79 (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Jefferson Davis''' ([[3. juuni]] [[1808]] – [[6. detsember]] [[1889]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] poliitik ja [[Ameerika Riikide Konföderatsioon]]i president aastail [[1861]]–[[1865]].
Jefferson Davise isa oli pärit [[Georgia]]st, kuid tema esivanemad olid välja rännanud [[Wales]]ist. Tulevase presidendi ema oli [[Lõuna-Carolina]]st pärit [[šotlased|šotlanna]]. Perekond elaski algul Georgia osariigis. Seal sündisid ka nende esimesed viis last. Seejärel kolisid nad farmi [[Kentucky]] aladele, kus tänapäeval asub [[Fairview]]' küla. Jefferson Davise lapsepõlves kolis perekond veelkord, asudes elama Wilkinsoni maakonda [[Mississippi osariik|Mississippi]] osariigis.
Teda süüdistatakse mitmetes valeotsustes, mis viisid lüüsaamiseni sõjas Ameerika Ühendriikidega ja Konföderatsiooni hävimiseni. On isegi väidetud, et kui USA ja Konföderatsioon oleksid vahetanud oma presidendid, oleks viimane riik sõja võitnud. Avalikku arvamust Jefferson Davise kohta parandas tema vangishoidmine USA poolt pärast sõja lõppu, mistõttu teda loetakse väikeriikide iseseisvuspüüete märtriks. Mitmes lõunaosariigis on tema sünnipäev riigipüha.▼
Õppinud algul maakonnakoolis ja seejärel [[Transylvania kolledž]]is, astus ta septembris [[1824]] 16-aastasena [[Ameerika Ühendriikide Sõjaväeakadeemia]]sse [[West Point]]is [[New Yorgi osariik|New Yorgi]] osariigis. Pärast akadeemia lõpetamist [[1828]]. aastal asus ta [[leitnant|leitnandi]] auastmes tegevteenistusse. Teeninud ka riigipiiril, osales Davise üksus [[1832]]. aastal sõjas [[saukid|sauki]] indiaanihõimu pealiku [[Black Hawk]]iga.
Juunis [[1835]] läks Davis armeest erru ja abiellus esimest korda. Tema esimene abikaasa oli [[Sarah Knox Taylor]], tolleaegse [[kolonel]]i ja hilisema Ameerika Ühendriikide presidendi [[Zachary Taylor]]i tütar. Nad asusid elama Jeffersonile kuuluvasse istandusse [[Brierfield]]is [[Vicksburg (Mississippi)|Vicksburgi]] lähistel. Paraku suri Sarah vaid kaks kuud pärast laulatust [[malaaria]]sse ja Davis veetis kurbusest seitse aastat oma istanduse üksinduses.
[[26. veebruar]]il [[1845]] abiellus Jefferson Davis [[Varina Howell|Varina Anne Howelliga]]. Sama aasta novembris valiti Davis [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Partei]] esindajana [[Ameerika Ühendriikide Kongress]]i Esindajatekotta, kus ta teenis [[1846]]. aasta juunikuuni. Sel ajal puhkenud [[USA–Mehhiko sõda|USA–Mehhiko sõja]] tõttu loobus ta oma kohast Kongressis ja suundus Mississippi vabatahtlike üksuse juhina rindele. Ta paistis silma lahingutes [[Monterey]] ja [[Buena Vista]] all.
Sõjast tagasi pöördumise järel valiti Davis [[1847]] asendusliikmeks Ameerika Ühendriikide Senatis sama aasta mais surnud Mississippi senaatori [[Jesse Speight]]i asemel. Aastal [[1850]] valiti Davis uuesti Mississippi osariigist Senatisse, nüüd juba isikliku mandaadidga kuueks aastaks.
Aastal [[1852]] osales Jeff Davis Mississippi kubernerivalimistel, kuid sai lüüa. Et kandideerimiseks pidi ta loobuma ka oma kohast Senatis, siis pärast valimiskaotust tõmbus ta uuesti tagasi oma istandusse. See poliitilise passiivsuse periood ei kestnud aga kaua, sest juba [[1853]] kutsus president [[Franklin Pierce]] Davise oma valitsusse sõjaministriks.
▲Teda süüdistatakse mitmetes valeotsustes, mis viisid lüüsaamiseni sõjas Ameerika Ühendriikidega ja Konföderatsiooni hävimiseni. On isegi väidetud, et kui USA ja Konföderatsioon oleksid vahetanud oma presidendid, oleks viimane riik sõja võitnud. Avalikku arvamust Jefferson Davise kohta parandas tema vangishoidmine USA poolt pärast sõja lõppu, mistõttu teda loetakse väikeriikide iseseisvuspüüete märtriks. Mitmes lõunaosariigis on tema sünnipäev riigipüha.
Jefferson Davis keeldus pärast Kodusõja lõppu esitamast amuandmispalvet, kuna ta ei olnud enda südametunnistuse järgi sooritanud mingit kuritegu. Seetõttu taastati tema Ameerika Ühendriikide kodakondsus postuumselt alles [[1978]]. aastal.
{{pooleli}}
==Kasutatud kirjandus==
*Grissom, Michael Andrew. ''Southern by the grace of God.'' Gretna: Pelican Publishing Company, 2001. ISBN 0882897616
== Välislingid ==
| |||