Erinevus lehekülje "Mandrilava" redaktsioonide vahel

Mandrilava on küll [[Vesivesi|vee]] all, kuid tal on [[Mannermanner|mandriga]] sama [[Geoloogiageoloogia|geoloogiline]] ehitus, seega võib mandrilava geoloogilises mõttes pidada osaks mandrist.

Mandrilava laius on keskmiselt 70 km, kuid võib varieeruda mõnekümnest meetrist 1500 kilomeetrini. Kõige laiem mandrilava on [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämeres]] [[Siber]]i [[rannik]]ust põhja suunas. Enamasti on mandrilava [[tasandik]]ulise [[Pinnamoodpinnamood|pinnamoega]]. Hilises geoloogilises minevikus ([[Jääaeg|jääajal]]) on suur osa mandrilavast olnud osa maismaast. Seda tõendavad üleujutatud [[Jõeorgjõeorg|jõeorud]] ja [[rannamoodustisedrannamoodustis]]ed. Ka [[Lehtersuuelehtersuue|lehtersuudmed]] ehk estuaarid on üleujutatud jõeorud.

Mandrilaval asuvaid [[Merimeri|meresid]] nimetatakse [[šelfimeri|šelfimeredeks]]. Šelfimereks on näiteks [[Kollane meri]], [[Läänemeri]] ja [[Pärsia laht]].