Redaktsioon: 19. oktoober 2006, kell 03:35 redigeeri Superzerocool (arutelu \| kaastöö) Robotid 14 652 muudatust P robot Adding: ro:Platformă continentală ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 8. november 2006, kell 20:42 redigeeri eemalda Siim (arutelu \| kaastöö) 15 888 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
3. rida: Mandrilava on küll [[Vesi\|vee]] all, kuid tal on [[Manner\|mandriga]] sama [[Geoloogia\|geoloogiline]] ehitus, seega võib mandrilava geoloogilises mõttes pidada osaks mandrist. Mandrilava laius on keskmiselt 70 km, kuid võib varieeruda mõnekümnest meetrist 1500 kilomeetrini. Kõige laiem mandrilava on [[Põhja-Jäämeri\|Põhja-Jäämeres]] [[Siber]]i [[rannik]]ust põhja suunas. Enamasti on mandrilava [[tasandik]]ulise [[Pinnamood\|pinnamoega]]. Hilises geoloogilises minevikus ([[Jääaeg\|jääajal]]), on suur osa mandrilavast olnud osa maismaast. Seda tõendavad üleujutatud [[Jõeorg\|jõeorud]] ja [[rannamoodustised]]. Ka [[Lehtersuue\|lehtersuudmed]] ehk estuaarid on üleujutatud jõeorud. Mandrilava läheb üle tunduvalt suurema kallakusega [[mandrinõlv]]aks. Mandrilava keskmine kallakus mere suunas on umbes kümnendik kraadist. Üleminek mandrilavalt mandrinõlvale on keskmiselt 135 meetri sügavusel. Esineb siiski ka tunduvalt sügavamaid üleminekuid. Ümber [[Antarktis]]e on mandrilava piir umbes 350 meetri sügavusel. Mandrilaval asuvaid [[Meri\|meresid]] nimetatakse [[šelfimeri\|šelfimeredeks]]. Šelfimereks on näiteks [[Kollane meri]], [[Läänemeri]] ja [[Pärsia laht]]. [[~~Category~~Kategooria:Okeanograafia]]▼ [[~~Category~~Kategooria:Geomorfoloogia]]▼ [[Kategooria:Geotektoonika]] ~~{{täienda}}~~ ▲[[Category:Okeanograafia]] ▲[[Category:Geomorfoloogia]] [[bg:Континентален шелф]]

Mandrilava: erinevus redaktsioonide vahel