Erinevus lehekülje "Mandrilava" redaktsioonide vahel

Lisatud 31 baiti ,  14 aasta eest
P
resümee puudub
P (robot Adding: ro:Platformă continentală)
P
Mandrilava on küll [[Vesi|vee]] all, kuid tal on [[Manner|mandriga]] sama [[Geoloogia|geoloogiline]] ehitus, seega võib mandrilava geoloogilises mõttes pidada osaks mandrist.
 
Mandrilava laius on keskmiselt 70 km, kuid võib varieeruda mõnekümnest meetrist 1500 kilomeetrini. Kõige laiem mandrilava on [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämeres]] [[Siber]]i [[rannik]]ust põhja suunas. Enamasti on mandrilava [[tasandik]]ulise [[Pinnamood|pinnamoega]]. Hilises geoloogilises minevikus ([[Jääaeg|jääajal]]), on suur osa mandrilavast olnud osa maismaast. Seda tõendavad üleujutatud [[Jõeorg|jõeorud]] ja [[rannamoodustised]]. Ka [[Lehtersuue|lehtersuudmed]] ehk estuaarid on üleujutatud jõeorud.
 
Mandrilava läheb üle tunduvalt suurema kallakusega [[mandrinõlv]]aks. Mandrilava keskmine kallakus mere suunas on umbes kümnendik kraadist. Üleminek mandrilavalt mandrinõlvale on keskmiselt 135 meetri sügavusel. Esineb siiski ka tunduvalt sügavamaid üleminekuid. Ümber [[Antarktis]]e on mandrilava piir umbes 350 meetri sügavusel.
 
Mandrilaval asuvaid [[Meri|meresid]] nimetatakse [[šelfimeri|šelfimeredeks]]. Šelfimereks on näiteks [[Kollane meri]], [[Läänemeri]] ja [[Pärsia laht]].
 
[[CategoryKategooria:Okeanograafia]]
 
[[CategoryKategooria:Geomorfoloogia]]
 
[[Kategooria:Geotektoonika]]
{{täienda}}
 
[[Category:Okeanograafia]]
[[Category:Geomorfoloogia]]
 
[[bg:Континентален шелф]]
15 888

muudatust