Ava peamenüü

Muudatused

P
resümee puudub
*[[metropoliit]] (kõnetlusvorm "Teie üli­pühitsetu" (''Ваше Высокопреосвященство''))
*[[peapiiskop]] (kõnetlusvorm "Teie üli­pühitsetu" (''Ваше Высокопреосвященство''), kirjalikus pöördu­mises "Teie ülipühitsetu”);
*[[piiskop]] ("Teie kõrgestipühitsetu" (''Ваше Преосвященство''), kirjalikus pöördumi­ses "Teie kõrgestipühitsetu”);
*[[arhimandriit]] ("Teie kõrgeausus" (''Ваше Высокопреподобие''))
*[[iguumen]] ("Teie kõrgeausus" (''Ваше Высокопреподобие''))
*[[preester]] ("Teie auväärsus" (''Ваше Преподобие''))
==Ajalugu==
Bütsantsi pikkade tseremooniate lühendamiseks hakkas varsti palveid ja psalme lugema mitu pappi samaaegselt. Iseloomulik on [[ikoon]]ide kummardamine. Algsele kirikule (vanausulisele) omased kellade pidev kasutamine, [[halleluuja]] lausumine 2 korda, ristimärgi tegemine 2 sõrmega, habemekandmine, kasutusel oli võidmine [[mürr]]iga. [[1370. aastad|1370.]] aastatel algasid [[nõiaprotsess]]id. Iseseisvumine Bütsantsist toimus [[1448]]. aastal.
 
Suured muudatused kombetalitustes ja tekstides toimusid, [[Nikon (Moskva patriarh)|Nikon]] juhtimisel [[1654]]. aasta [[kirikukogu]] parandustega. [[Jumalateenistus]]tes ja [[rituaal]]ides naaseti algse kreeka [[õigeusk|kreeka õigeusu]] põhimõtete juurde. Kaheksast ristiharust sai 4, risti pidi lööma 2 sõrme asemel kolme sõrmega, palved lühenesid ja neid hakati taas lugema ükshaaval. Uues usus tauniti ka habemekandmist, vanaaegse lõikega rõivaid, kehtestati kahekordne [[maksud|maks]] vanast usust kinnipidajatele ([[vanausulised|vanausulistele]]). Samas olid vanausulised vabad muudest [[koormis]]test ja maksudest äärealadel (need käisid vaid õigeusklike kohta). Vanausulised tunnistati mitteõigeusklikeks ja pandi [[1667]] [[kirikuvanne|vande]] alla. Vanausulised said ohtralt tunda tagakiusamist. Aastat [[1666]] (maailmalõpu ootuses) hakkasid paljud vanausulised, nii protestiks kui tagakiusamise vältimiseks, [[enesepõletamine|end põletama]]. Sihiks oli muidugi ka pääsemine kurjast, lunastus ja hinge puhastus. [[17. sajand]]i lõpuks oli end põletanud umbes 9000 inimest.
 
[[18. sajand]]il tsaaririigi võim kiriku üle tugevnes veelgi, kiriku maad sekulariseeriti, kirikule jäi vaid usu- ja kombetalituste täitmise [[Funktsioon (filosoofia)|funktsioon]]. [[Tsaar]]i ([[keiser|keisrit]]) hakati üha ülistama, seostades tema isikut [[jumal]]aga. Seda nii oma koha säilitamiseks, tagakiusamise vältimiseks, kõrgemasse ametisse pääsemiseks. Sellest perioodist hakati ka pühapiltidel kujutama tsaari ja tema soosikud.
'''Võglased''' (võgid) on Võgi [[vanausulised]] [[Pomorje]]s (pomoorid). Algselt eralduti täiesti muust maailmast, seati sisse poolkommunistlik kord, kogu vara oli ühine. Range tööjaotus. Lugesid ülejäänud maailma antikristlikuks. Õpetajad ja papid puudusid. Põhimõte oli – kõik püsib ainuüksi usul, samas elasid ka maailmalõpu ootuses. Jumalateenistus sisaldas ühist palvet, laulu ja lugemist valitud juhataja all (mitte tavapärased maagilised tseremooniad) kabelites ja kodustes palvelates. Kontingent enamasti talupoeglik. Soovisid ise endale preestriks olla (papitud). Hiljem taastasid sideme maailmaga (1702), leppisid riigiga. Kannatasid repressioonide all 1830-ndatel.
 
'''FilipplasedFiliplased''' on Võglastest kujunenud sekt, kes ei läinud kompromissile riigiga (antikristusega). Juhataja – Filipp. Panid võglaste peale needuse ja keeldusid Võgile allumast. Ei palvetanud tsaari eest, keeldusid kahekordse (usu?)maksu tasumisest. Elasid Põhjas, põlistaigas. Tagaajajate ilmudes päästsid end enesepõletamisega. Püsisid leppimatud kuni 19. sajandi teise pooleni.
 
'''[[Fedossejevlased]]''' on [[Poola]]st 1715. aasta paiku alguse saanud liikumine. Rajaja: Feodossi Vassiljev. Kogukonnad olid kinnised, valitses abielukeeld. Liikumine laienes [[Moskva]] Preobrazenski kogudusele umbes 1771. aastal. Suhtlemine muuusulistega oli äärmiselt piiratud. Sisaldas [[variser]]luse (silmakirjalikkuse) elemente. Omas palju sidemeid üle Venemaa. Vahepeal liikumine taandus, taaselustumine toimus 1820-ndatel. Hääbumineja hääbumine 1840-ndatel.
 
'''[[Jooksikud]]''' on sekt, mille juhiks oli Jeftim, endine fedossejevlane. Liikumine sai alguse umbes 1715. aastal. Liikmeteks ülekohtu eest pagevad talupojad, soldatid, sunnitöölised, kerjused. Väikekodanlased osutasid jooksikutele abi varjamise teel, kasutades osalejaid samas odava tööjõuna. Pelgupaigad peamiselt jõgede ümbruses, põhja aladel jms (keskus [[Jaroslavl]]is, seal olevat olnud 464 pelgupaigapidajat). Ideoloogia – riik ja selle esindajad on kurjuse kehastuseks, selle ja vastavate ilmingute eest peab pidevalt põgenema. Seega ei tohi omada vara, olla lahkususliste nimekirjades, omada passi ja muud sellist. Eitasid ka raha kui antikristuse sünnitist, riigivappi sellel pidasid antikristuse pitseriks. Liikuva eluviisi tõttu ka abielu eitasid. Vältisid seaduste täitmist. Samuti eshatoloogilised motiivid. Pärast vahepealset langust uus laine 1820-ndatel.
'''[[Artamonovlased]]''' oli fedossejevlastest lahkulöönud liikumine, kus kompromissina on lubatud laulatus õigeusu preestri poolt.
 
'''Jehovism''' (jehovistid ehk [[Jiniinlased]]) oli [[Siber]]is tegutsenud Vene lahkusk, järgijateks olid 1840-ndail. aastail UraalidesUuralites N. Iljini rajatud usulahu "Desnoje Bradstvo" (ehk "Sionskaja vest") liikmed. 19. sajandi keskpaiku tekkinud, kirikule ja valitsevale korrale vaenulik Vene sekt, mille [[Johannese Ilmutusraamat]]ule toetuvas õpetuses leidub ka judaismi, materialismi ja sotsialismi elemente.
 
'''[[Tolstoilased]]''' oli 19. ja 20. sajandi vahetusel tekkinud usuline liikumine, mille algataja oli [[Lev Tolstoi]]. Mõistes hukka oma varasema kirjandusliku loomingu („Sõda ja rahu”, „Anna Karenina” ja teised) hakkas Tolstoi propageerima lihtsat eluviisi, heategevust ja muud sarnast. Andis välja hulga usulist kirjandust, eitas kirikuvõimu ja kiriku [[dogma]]sid. Liikumisel oli palju poolehoidjaid. Tuntuim järgija: [[Ilja Repin]].
 
Erinevaid liikumisi oli veel, teiste seas ka [[duhhoboorid]], [[molokaanid]] ja [[skopetslus]].
Paljud sektantlikud rühmad ja liikumised Vene õigeusu kiriku sees ja selle kõrval püsisid elujõulistenaelujõulised veel kuni 1917. aastani. Kommunistlik terror hävitas nad enamasti jäägitult.
 
==Vaata ka==