Badeni markkrahvkond: erinevus redaktsioonide vahel

'''Badeni markkrahvkond''' (saksa ''Markgrafschaft Baden'') oli ajalooline territoorium [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigis]]. Laiudes piki [[Rein]]i idakallast Edela-[[Saksamaa]]l, eksisteeris see markkrahvkonnana aastatel [[1112]] kuni –[[1803]], mil see sai [[Kuurvürst|kuurvürstkonnaks]]. Selle valitsejad kuulusid [[Zähringid|Zähringite dünastiasse]].

[[Keskaeg|Keskajal]] oli [[Švaabimaa hertsogkond]] erinevate krahvide ja hertsogite kontrolli all. Tugevaimad nendest olid Zähringid. Aastal 1112 oli [[Hermann II (Baden)|Hermann II]], [[Hermann I (Baden)|Hermann I]] poeg ja [[Berthold II (Kärnten)|Berthold II]] pojapoeg, esimene, keda kutsuti markkrahviks. Ta päris oma isalt [[Verona markkrahvkond|Verona margi]], piirkonna Itaalias [[Veneetsia]] ümbruses, kuid otsustas rajada oma residentsi Saksamaale, kuna ta oli siin sündinud ja kasvanud. Valituks osutus [[Baden-Baden|Baden]], kuna tema isa oli saanud õiguse seda valitseda, abielludes selle pärijannaga. Badenis ehitas Hermann II [[Hodenhagen loss]]i. Kantsi ehitusehitati algasaastatel aastal 1070 ja lõppes aastal 11121070–1112, selle valmimise puhul võttis ta endale markkrahvi tiitli markkrahv.

Kuna Baden oli pealinn, tunti uut markkrahvkonda ka Badenina. Hermann II jätkas markkrahvina kuni oma surmani aastal 1130. Tema poeg Hermann III (valitses 1130–1160) ja pojapoeg Hermann IV (valitses 1160–1190) lisasid territooriume. 1200. aasta paiku jagati need maad esimest korda. Asutati kaks liini, [[Baden-Baden]] ja Baden-Hochberg. Viimane jagati umbes sada aastat hiljem, et luua kolmas liin – [[Baden-Sausenberg]].

12. ja 13. sajandil oli Baden lojaalne ja vankumatu [[Hohenstaufenid|Hohenstaufenite]] toetaja, isegi oma Zähringi-Švaabi sõltlaste vastu. Vastutasuks oma teenete eest lubati tal laiendada oma võimu kogu Edela-Saksamaal, läänes üle Reini jõe [[Alsace]]'i, idas [[Schwarzwald]]i serva, põhjas [[Murg (Nordschwarzwald)|Murgi jõeni]] ja lõunas [[Breisgau]]ni. Baden-Badeni neljas markkrahv [[Hermann V (Baden)|Hermann V]] (valitses 1190–1243) asutas [[Backnang]]i, [[Durlach]]i, [[Stuttgart|Stuttgard]]i, [[Ettlingen]]i ja [[Pforzheim]]i linnadlinna ning mitmeidmitu kloostreidkloostrit, sealhulgas [[Lichtenthali klooster|Lichtenthali kloostri]], millest sai tema järglaste matmispaik. Aastal 1219 viis ta oma võimukeskuse Pforzheimi. Ta pidi loobuma oma nõuetest [[Zähringid|Zähringile]] ja [[Braunschweig]]ile, kuid ta sai [[Ortenau]] ja Breisgau krahvitiitli, kahe oru järgi Lõuna-Badenis. Tema poeg [[Hermann VI (Baden)|Hermann VI]] (valitses 1243–1250) ja pojapoeg [[Friedrich I (Baden)|Friedrich I]] (valitses 1250–1268) nõudlesid [[Austria]] ja [[Steiermargi hertsogkond|Steiermargi]] hertsogite tiitleid. Austerlased tõrjusid neid, kuna ei tahtnud võõraid valitsejaid.

Markkrahv [[Bernhard I (Baden)|Bernhard I]] (valitses 1391–1431) ühendas kõik omandid aastal 1391. Sõdurina tuntud Bernhard jätkas oma eelkäijate missiooni ja omandas veel mõned kreisid, sealhulgas Baden-Pforzheimi ja Baden-Hochbergi. Aastast 1291 oli Baden-Pforzheim omaette markkrahvkond, kuid aastal 1361 valitsejasugu hääbus ja territoorium läks tagasi Baden-Badenile. Baden-Hochbergil läks veidi paremini. Asutatud aastal 1190, kestis see aastani 1418, mil jäi samuti ilma meessoost pärijateta. Bernhard, kui lähim pärija, sai Baden-Hochbergi. Baden-Sausenberg jätkas omaette markkrahvkonnana aastani 1503, kuid pärijate puudus viis ta tagasi Baden-Badenisse.

Aastal 1462 viis vaidlus uue [[Mainz]]i peapiiskopi valimise üle [[Karl I (Baden)|Karl I]] (valitses 1453–1475) sõtta [[Reini pfaltskrahv]]i [[Friedrich I (Pfalz)|Friedrich I]] vastu. Tuntud kui "Mainzi peapiiskopi vaenus", oli see lühike, kestis ainult mõned kuud, kuid selle mõju oli kaotajale – Karlile – laastav. Ta pidi loovutama mitmeid territooriume [[Pfalzi kuurvürstkond|Pfalzile]] ja selle liitlastele. Need territooriumid tõi tagasi tema poeg ja järglane [[Christoph I (Baden)|Christoph I]] (valitses 1475–1515). Aastal 1503 suri Baden-Sausenbergi sugu välja ja Christoph ühendas kõik Badeni maad ühendati Christophi poolt. Ta püüdis hoida neid ühendatuna ühele oma poegadest, [[Philipp I (Baden)|Philipp]]ile, kuid tema pingutused nurjas Prantsuse kuningas. Enne oma surma jagas Christoph markkrahvkonna oma kolme poja vahel. Philipp järgnes talle aastal 1515, kuid suri lastetuna aastal 1533 ja tema osa läks tema vendadele [[Bernhard III (Baden-Baden)|Bernhard]]ile ja [[Ernst (Baden-Durlach)|Ernst]]ile. Aastal 1535 jagasid nad oma pärandi. See oli esimene mitmest jagamisest, mis rajas Badenis kaks põhiliini – [[Baden-Badeni markkrahvkond]] ja [[Baden-Durlachi markkrahvkond]] (aastani 1565 Baden-Pforzheim) – mis kestis aastani 1771. Siiski ei olnud suhted kahe liini vahel rahumeelsed ja püsiv killustatus ei aidanud.