Markionism: erinevus redaktsioonide vahel

'''Markionism''' (marcionism) oli 2. sajandil mõjukaima õpetuse nimetus [[kristlus]]<nowiki/>es. Rajaja oli varakristlik teoloog [[Markion]] Sinopest (u 110 - 160). Õpetuse peatunnus on kahe jumala olemasolu (nagu iraani ja süüria-egiptuse gnostitsismis). Markionismi on nimetatud [[gnostitsism|gnostiliseks]] õpetuseks aga mõnede oluliste tunnuste poolest see ei samastu gnostilise süsteemiga. Pigem on markionism katse juuda-kristlike teoloogiaid ühendada rahvaliku [[Platonism|platonistliku]] mütoloogiaga.

Aastal 144 heideti Markion, veel juudakristlaste ([[ebjonid|ebjonite]]) kontrollitud kirikust välja (mõnede allikate kohaselt tema oma isa, Sinope piiskopi poolt), mispeale kasutas ta oma rikkust, et asutada oma kirik. Algas võitlus markioni kiriku ja ebjonite vahel, mis lõppes sellega, et markioni oraganisatsioon võeti 190 a üle juudakristlaste poolt. Selle alusel kujunes 3. sajandi jooksul välja varakatoliiklikkristluse kirikorganisatsiooni uus vorm, mida nimetatakse kujunevaks peasuunaks. Kristluse peasuunaga mitte liitunud markionlaste [[markioniididsekt]] hävitati 4. sajandil. Markioni õpetusest loobumise protsessi käigus pandi alus Uue Testamendi kaanoni väljakujunemisele.

Markion rõhutas erinevust Jumala kui kahemõttelise maailma looja ja Jumala kui Jeesuse armastava Isa vahel. Loojal on suhtestuv õiglustunnetus (Vana Testament: silm silma, hammas hamba vastu), Jeesuse Jumal on seotud armastusega. Markion järeldas, et piibellikud lood kõnelevad kahest erinevast Jumalast: Loojast ja Lunastajast. Kujunevas kristlikus õpetuses loobuti sellisest arusaamast 3. sjs. m.a.j.

Tänapäeva katoliku kiriku õpetuse kohaselt tuleb Vana Testamenti lugeda surnud ning ülestõusnud Kristuse valguses. Iidse mõttetera kohaselt on Uus Testament Vanasse varjatud, Uus on Vana kattest vabastanud: Novum in Vetere latet et in Novo Vetus patet (p. [[Augustinus]],. ''Quaestiones in Heptateuchum,'' 2,. 73:PL 34,623; vrd DV 16).<ref>http://www.katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/74-katehhees/kateksimus/389-112-jumal-p%C3%B6%C3%B6rdub-inimese-poole</ref>

Ehkki markionismil onoli [[gnostitsism]]iga palju ühist - ülima, "hea" Looja ja madalama, materjaalseainelise ja "kurja" jumaluse vastandamine ning usk, et "kurjus" ei ole pelgalt "headuse" puudumine - ei peeta Markioni reeglina siiski gnostikuks[[gnostik]]<nowiki/>uks. Nagu gnostikud, väitis taMarkion et [[Jeesus]] oli jumalik hing kes ilmutas end küll inimlikus, kuid mitte reaalselt füüsilises vormis. Samas, kui gnostitsismis on iga inimene sündinud 'Jumaliku Sädemega' ehk kandes endas osakes universaalsest Jumalast, on Markioni Jumal oma essentsilt kauge - ta ei suhtle reaalse maailmaga.