Juudakristlus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vaher (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Vaher (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
3. rida:
Juudakristlased oli [[Jeruusalemma algkogudus]]est alguse saanud ristiusu suund, kes pidasid kinni pärimuslikest tavadest (söögieeskirjad ja puhtusnõuded). Jeruusalemmas tegutsesid nad kuni linna hävinguni aastal 70 m.a.j.
 
Juudakristlus levis seejärel Jordani-tagusel alal, [[Galilea]] maakonda, Süüriasse ja mujale (nad olid juba Roomas 60-datel).
 
Üheks selliseks piirkonnaks, kus ruttu tekkis juudakristlik kogukond, oli Adiabene ja eriti selle pealinn Arbela. Adiabene oli pooliseseisev, [[Iraan]]<nowiki/>iga tihedalt seotud kuningriik. Riigis oli üsna suur ja mõjukas juudi kogukond. Ajaarvamise 40. aasta paiku pöördus riigi kuningakoda [[judaism]]i. Oletatavasti jõudis juudakristlus siia juba esimese aastasaja lõpul.
9. rida:
Juudakristluse erakonnad:
* [[Natsareenid]] (Jeesus Natsareen järgi) /ka Natsoraid (Jeesus Natsorai) mõlemad on adekvaatsed aga e.k esimene vorm kasutusel/
* [[Ebjonid]] (u 70-dad; Ida-Jordan; [[Süüria]]?)
* [[Elkesaid]] (u 100 m.a.j; Süüria)
* [[Mandad]] (peale 100 m.a.j; Süüria, [[Iraak]])
Juudakristlus jäi alla nii pauluse-markioni kristlusele (=hellenistlikule kristusele) kui ka sünagoogi judaismile. Areng kahes eri suunas on algkristluse esimene usulahknemine. Juudakristlased eitasid areneva ristiusu ja hellenismi ühendust (sünteesi), mis iseloomustas hellenistliku kristlust.
 
Juudakristlased, eelkõige natsareenid, pidasid JeesusJeesust Maarja ja Joosepi loomulikuks pojaks, kes sai Jumala ilmutuse läbi ja ristimisega Jordanis prohvetiks ning tulevaseks messiaks. Juudakristlaste esindajatena mainitakse ''Apostlite raamatus'' Peetrust[[Peetrus]]<nowiki/>t (Siimon) ja Jaakobit[[Jaakob (Jeesuse vend)|Jaakob]]<nowiki/>it. Nad järgisid Moosese seadusi ning arvasid, et oodatud messias on juba saabunud.[[Kategooria:Religiooniteadus]]
[[Kategooria:Religioon]]