Aleksandria raamatukogu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
8. rida:
Eri allikates on raamatukogu nimetatud erinevalt. Sagedasemad nimetused on olnud suur raamatukogu, aga ka kuninga raamatukogu, Museioni raamatukogu, Aleksandria raamatukogu või esimene raamatukogu.<ref>Uwe Jochum: ''Kleine Bibliotheksgeschichte.'' 2007, S. 34.</ref>
== Asukoht ja ehitis ==
Museion ja raamatukogu asusid arvatavasti linna loodeosas palee ruumides. Strabo reisikirjas kirjeldatakse Museioni sammastikku, õpperuumi ja suurt söögisaali, aga raamatukogu ruume seal ei mainita. Tõenäoliselt oli fond Museioni ruumides ja eraldi raamatukoguhoonet polnud.<ref>Roger S. Bagnall: ''Alexandria. Library of Dreams.'' 2002, S. 353.</ref>
3.saj. II poolel e.m.a rajati Serapeioni templi territooriumile tütarraamatukogu, arheoloogide arvates asus see 19 ruumis suurusega 3x4 m. <ref>Robert Barnes: ''Cloistered Bookworms in the Chicken-Coop of the Muses. The Ancient Library of Alexandria.'' 2010, S. 68.</ref>
23. rida:
== Serapeioni tütarraamatukogu ==
Ptolemaios III asutas Serapeioni templis väiksema raamatukogu,mis hiljem nimetati tütarraamatukoguks. Tempel ja tütarraamatukogu asusid linna Egiptuse kvartalis Rakotis. Vanade aruannete põhjal oli tütarraamatukogus 42 800 papüürusrulli ja fond dubleeris osaliselt pearaamatukogu. Serapeioni templi raamatukogu said kasutada tolleaegsed haritud avaliku elu tegelased. Tempel ja raamatukogu hävitati 391.aastal, kui tekkis konflikt tsiviil-ja kirikuvõimude vahel.<ref>Roger S. Bagnall: ''Alexandria. Library of Dreams.'' 2002, S. 358; Michael Sabottka: ''Das Serapeum in Alexandria. Untersuchungen zur Architektur und Baugeschichte des Heiligtums von der frühen ptolemäischen Zeit bis zur Zerstörung 391 n. Chr.'' Kairo 2008, ISBN 978-2-7247-0471-6.</ref>
== Ajalugu ==
Aleksandria linn rajati 331 eKr pärast Egiptuse vallutamist Aleksander Suure poolt. Pärast Aleksander Suure surma 323 eKr võttis võimu üle Ptolemaios I ja tema valistemisajal asutati Museion ning hakati koguma esimesi kirjutisi, kuid mitmete allikate põhjal hakati raamatukogu ehitama Ptolemaios II ajal.<ref>Athenaios, ''Deipnosophistai'' 5,203e; Eusebius, ''Historia Ecclesiastica'' 5,8,11; Epiphanios, ''De mensuris et ponderibus'' 9; 10; siehe dazu Mostafa El-Abbadi: ''The life and fate of the ancient Library of Alexandria.'' 1990, S. 79–82; Roger S. Bagnall: ''Alexandria. Library of Dreams.'' 2002, S. 349–351; Angelika Zdiarsky: ''Bibliothekarische Überlegungen zur Bibliothek von Alexandria.'' 2011, S. 163.</ref>
Raamatukogu kõrgaeg jääb ajavahemikku 3.saj keskelt kuni 2.sajandini eKr, hiljem vähenes sise- ja välispoliitiliste konfliktide tõttu teadustegevuse ja raamatukogu tähtsus.
<ref>Heinz-Günther Nesselrath: ''Das Museion und die Große Bibliothek von Alexandria.'' 2013, S. 79.</ref>
[[Kategooria:Raamatukogud]]
| |||