Aleksandria raamatukogu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
4. rida:
Raamatukogu asutati 3. sajandil e.m.a Egiptuses asuvasse Makedoonia-Kreeka linna [[Aleksandria]]sse. Täpsed andmed raamatukogu asukoha ja raamatute arvu kohta puuduvad. Raamatukogu asus kuulsa teaduskeskuse [[Museion]]i juures.
== Allikad ==
Raamatukogu täpne asukoht pole praegu teada, sest vanades ürikutes on info selle kohta vastuoluline ja Vana-Rooma kroonikates pole märkmeid eelnenud hellenistliku aja raamatukogu tegevusest. Esimest korda mainis raamatukogu 1. või 2. sajandil e.m.a Aristeas, kes tõlkis Vana Testamendi kreeka keelde. Raamatukogu mainivad oma teostes 1. ja 2. saj-l e.m.a ka Strabon, Seneca, Plutarchos ja Suetonius.<ref>[[Galenos]], ''In Hippocratis epidemiarum librum tertium commentarius'' und ''Commentarius in Hippocratis librum De natura hominis''.</ref> 12. sajandil tegutsenud Bütsantsi teadlane Ioannes Tzetzese töödest saab raamatukogu kohta lisainfot, kuid algallikaid tema teadustöös pole. <ref>Mostafa El-Abbadi: ''The life and fate of the ancient Library of Alexandria.'' 1990, S. 78; Angelika Zdiarsky: ''Bibliothekarische Überlegungen zur Bibliothek von Alexandria.'' 2011, S. 162 und 166.</ref>
== Nimetus ==
Eri allikates on raamatukogu nimetatud erinevalt. Sagedasemad nimetused on olnud suur raamatukogu, aga ka kuninga raamatukogu, Museioni raamatukogu, Aleksandria raamatukogu või esimene raamatukogu.<ref>Uwe Jochum: ''Kleine Bibliotheksgeschichte.'' 2007, S. 34.</ref>
12. rida:
3.saj. II poolel e.m.a rajati Serapeioni templi territooriumile tütarraamatukogu, arheoloogide arvates asus see 19 ruumis suurusega 3x4 m. <ref>Robert Barnes: ''Cloistered Bookworms in the Chicken-Coop of the Muses. The Ancient Library of Alexandria.'' 2010, S. 68.</ref>
== Fond ==
Praeguseks pole leitud papüürusrullide fragmente, mis oleksid pärit Aleksandria raamatukogust.<ref>Angelika Zdiarsky: ''Bibliothekarische Überlegungen zur Bibliothek von Alexandria.'' 2011, S. 167.</ref> Arvatavasti oli Museioni asutamise ajal teaduskeskuses elementaarne valik tolleaegsest kirjandusest, aga peagi leidus raamatukogus kirjutisi kõigist teaduse valdkondadest. Kõige rohkem oli raamatuid astronoomiast, matemaatikast, meditsiinist ja filosoofiast koos põhjalike kommentaaridega põhiliselt kreeka, egiptuse ja heebrea keeles. Kogu suurus pole täpselt teada, sest kõik allikad pole usaldusväärsed, samuti võib olla erinevusi arvutusmeetodites ja aruannete tõlgendamises. Eksemplaride arvuks on pakutud 54 800 - 700 000. Niiske kliima ja suure kasutamise tõttu säilisid muidu vastupidavad papüürusrullid 100-300 aastat. Rooma aja alguseks olid nad kasutamiskõlbmatud ja neid oli vaja kopeerida <ref>Roger S. Bagnall: ''Alexandria. Library of Dreams.'' 2002, S. 358 f.</ref>
Raamatukogu areng vajas suuri investeeringuid ning see sõltus kuningatest ja nende huvidest. Ptolemaios I oli rohkem huvitatud ajaloost, aga Ptolemaios II ajal pöörati suurt tähelepanu loodusteadustele. Raamatuid osteti peamiselt Ateena ja Rhodose turgudelt, eesmärgiks oli hankida võimalikult palju raamatuid erinevatest valdkondadest ning sellega suurendada Aleksandria poliitilist ja kultuurilist mõju.<ref>Cécile Orru: ''Ein Raub der Flammen? Die königliche Bibliothek von Alexandria.'' 2002, S. 31.</ref> Claudius Goleni korraldusel otsiti kõik Aleksandriasse saabuvad laevad läbi, papüürusrullid konfiskeeriti ja neist tehti koopiad. Hiljem tagastati omanikele koopiad, originaalid viidi raamatukokku märkusega "saadud laevast".<ref>Galenos, ''In Hippocratis epidemiarum librum tertium commentarius'' 2,4 (= ''Edition [[Karl Gottlob Kühn|Kühn]]'' 17,1, S. 606).</ref> Ptolemaios III laskis koopiate tegemiseks Ateenast tuua Aishylose, Sophoklese ja Euripidese tragöödiate riiklikud eksemplarid, aga kaunilt kujundatud originaalide asemel tagastas koopiad.<ref>Galenos, ''In Hippocratis epidemiarum librum tertium commentarius'' 2,4 (= ''Edition Kühn'' 17,1, S. 607).</ref>
| |||