Laiuse ordulinnus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
78. rida:
Laiuse ordulinnuse kõige vanemaks osaks võib pidada künka teepoolses läänenurgas asunud [[majalinnus]]t (umbes 21×12 meetrit), mis rajati tõenäoliselt 14. sajandi alguses. Peatselt pärast majalinnuse ehitamist laiendati linnust tervele künkale, mille tulemusel tekkis trapetsikujuline [[laagerkastell]]. Kastelli külgede pikkus jääb vahemikku 60–85 meetrit ning selle ebakorrapärasuse tingis loodusliku künka kuju. Laiuse linnus on omapärane kuna kastelli müürid on ehitatud postvundamentidele, mis on omavahel liidetud tugikaarte (''der Schwibbogen'') abil.<ref name="Mõisaportaal"/> Ilmselt tuli ehitada algset kavatist kiirustades – taoline ehitusvõte andis kogu müüri pealt üle 400 m<sup>3</sup> materjali kokkuhoidu.<ref name="aluve30"/>
 
Kastelli tugevdati keskajal korduvalt ja müüre ehitati nii paksemaks kui kakõrgemakska kõrgemaks. Müüride lõplikuks kõrguseks kujunes umbes 15 meetrit. 15. sajandil või 16. sajandi algul lisati linnusele ka kolm võimsat torni.<ref name="Mõisaportaal"/> Ehitustüübilt kujunes välja tulirelvadele kohandatud laiendatud laagerkastell.<ref name="aluve30"/>
 
Loode- ja kagunurgas paiknesid ümara põhiplaaniga suurtükitornid, mille läbimõõt oli 14 meetrit, müüri paksus umbes 4 meetrit ja kõrgus umbes 25 meetrit. Kirdenurka jäi väiksem [[haakpüss]]itorn, mille läbimõõt oli 12 meetrit, paksus 1,5 ja kõrgus üle 15 meetri.<ref name="aluve32"/> Linnuse läänenurka kaitses väike kaheksatahuline [[konsooltorn]], mis oli sarnane tänapäevani säilinud [[Narva ordulinnus]]e nurgatorniga;<ref name="Mõisaportaal"/> aga ka näiteks Paide ja rea teiste 1400 aasta paiku rajatud linnustega. Linnusevaremetest on näha, et loodepoolse suurtükitorni võlvid ja väliskülg olid ehitatud tellistest, samas kui ülejäänud müürides olid valitsevaks põllu- ja lubjakivid.<ref name="tuulse295"/>