Redaktsioon: 28. oktoober 2014, kell 02:43 redigeeri Dexbot (arutelu \| kaastöö) 10 796 muudatust P Eemaldatud mall Link FA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 16. aprill 2015, kell 22:15 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 553 muudatust P sarnaselt millele > millega Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
21. rida: ==Esinemissagedus== Arvatakse, et ligikaudu 1/3 tähesüsteemidest [[Linnutee]]s on mitmiksüsteemid ning ülejäänud 2/3 on üksikud tähed<ref name="harvard"/> Kuna kaksiksüsteemide tekke tõenäosus on otseselt seotud algse molekulaarudu massiga, on kaksiktähtede komponentide seas vähe väikse massiga tähti. Suurem osa tähtedest —– ligikaudu ~~pool~~pooled —– on aga väikese massiga punased kääbused, mis on üldjuhul ka üksikud. ==Orbiidid ja süsteemi konfiguratsioon== [[Pilt:Accretion Disk Binary System.jpg\|pisi\|left\|Kunstniku nägemus massiülekandega süsteemist, teine komponent on antud juhul väike kompaktne objekt (valge kääbus, neutrontäht või must auk).]] Dünaamilistel põhjustel pole mitme keha süsteemid üldjuhul stabiilsed. Näiteks [[kolme keha süsteem]]is, kus kõik kehad on ligilähedaste massidega ja omavahelised kaugused väikesed, heidetakse ebastabiilsuste tõttu üks keha suhteliselt kiiresti välja, ning alles jääb enamasti stabiilne kaksiksüsteem. Kaksiktähe komponentide orbiidid sõltuvad peamiselt primaar- ja sekundaartähe masside suhtest. Tiirlemisperioodid ulatuvad ~~mõnedest~~mõnest ~~tundidest~~tunnist kuni tuhandete aastateni. Kaksiksüsteemi konfiguratsiooni tüübi määrab komponentide omavahelise kauguse suhe komponentide suurusesse.<ref name="mintaka"/> Kaksiktähe komponendid on teineteisest evolutsioonilise mõju poolest eraldatud, kui kumbki täht asub oma [[Roche regioon]]is, ehk alas, kus tema enda gravitatsioon on tugevam kui kaaslase oma. ~~Sellel~~Sel juhul komponendid teineteise evolutsioonile mõju ei avalda ning komponentide areng kulgeb sarnaselt üksiktähtede ~~arengule~~arenguga. Enamik kaksiktähti ~~kuuluvad~~kuulub sellesse klassi. Süsteemis, kus üks komponentidest täidab täielikult oma Roche regiooni ja teine komponent mitte, tekib massi ülekandumine. Roche regiooni täitva tähe (doonori) pinnalt liigub gaas kaaslasele. Massi ülekandumise protsess määrab ära süsteemi evolutsiooni. Paljudel juhtudel moodustab ülekanduv gaas akreaktsiooniketta akreakteeriva komponendi ümber. Kontakt-kaksiktähtedes täidavad mõlemad komponendid endi Roche regioone. Täheatmosfääride ülemised osad moodustavad ühise atmosfääri, mis ümbritseb mõlemat komponenti. Sedamööda, kuidas hõõrdumine ühises atmosfääris pidurdab komponente, võivad tähed lõpuks ühineda.<ref name="Tauris"/> ==Planeedid== [[Pilt:Triple-star sunset.jpg\|pisi\|Kunstniku ettekujutus loojanguhetkest hüpoteetilisel kuul, mis on orbiidil ümber planeedi [[HD 188753 Ab]] (ülal vasakul) ,mis on orbiidil ümber kolmiktähe. Heledaim täht kolmest on vahetult horisondi all.]] Ulmest on tuttav kujutlus mitme tähega [[planeet\|planeedist]]. Reaalsuses on mitmed orbiidid aga dünaamilistel põhjustel välistatud. Ebastabiilsel orbiidil asuv planeet heidetakse kiiresti kas süsteemist välja või sunnitakse ta stabiilsemale orbiidile. Mõned orbiidid, kuigi stabiilsed, esitaksid [[biosfäär]]ile väga suuri väljakutseid, tulenevalt pinnatemperatuuri suurest erinevusest orbiidi erinevates punktides. Planeete, mis on orbiidil ümber ühe kaksiktähe komponendi, nimetatakse S-tüüpi orbiidiga planeetideks, ning planeete, mis on orbiidil ümber mõlema komponendi, nimetatakse P-tüüpi orbiidiga planeetideks. Hinnanguliselt 50–60% kaksiktähti omab stabiilseid orbiite, mis on biosfäärile potentsiaalselt sobivad. ==Vaata ka==

Kaksiktäht: erinevus redaktsioonide vahel