Cádiz: erinevus redaktsioonide vahel

Linn asutati Tüürose [[foiniiklased|foiniiklaste]] kolooniana ja selle algne nimetusnimi oli '''Gadir'''. Klassikalise traditsiooni kohaselt loetakse linna

asutamisaastaks 1104 eKr ehk 80 aastat pealepärast [[Trooja sõda|Trooja sõja]] lõppu.<ref>[[Velleius Paterculus]]. ''[[Historia Romana]]'' I, 2.1-3.

711. aastal algas mauride sissetung Ibeeria poolsaarele ning sama aasta 19. juulil toimus [[Guadelete lahing]] mauride ja läänegootide vahel, pärast mida jäi linn mauride valdusse kuni aastani 1262. Mauride ülemvõimu all, vahemikus 711 kuni 1262711–1262, kandis linn nime '''Qādis''' (araabia قادس). Siit lähtub ka linna tänapäevane hispaaniakeelne nimi Cádiz. Mauride perioodil jätkus linna allakäik. Lõhuti seal olnud Heraklese kuju, mis oli linna püstitatud rooma ajal. Mauride perioodist pole tänapäeva Cádizis eriti midagi säilinud.

[[Suured_maadeavastused | Suurel maadeavastuse]] perioodil seilas [[Christoph Kolumbus]] siit oma teisele ja neljandale Ameerika-retkele. Linn oli alguspunktiks paljudele avastusretkedele, koloniaalajastul asusid siit Ameerika poole teele [[konkistadoorid]]. Cádizile kuulus kaubandussuhete monopol Ameerikaga, siin asus Hispaania aaretelaevastiku peakontor. See tegi linnast Hispaania vaenlaste olulise sihtmärgi. 1587. aasta aprillis korraldas linnale röövrünnaku [[Francis Drake]].

Enamus majanduse taristust on koondunud sadama ümber. Merenduse osakaal majanduses on viimase kolmekümne30 aasta jooksul vähenenud: kalapüük on kriisiolukorras [[Lääne-Sahara]] -äärsete kalapüügiterriooriumidekalapüügiterritooriumide kaotamise tõttu ning laevatehased seisavad tööta, sest nõudlus laevade järele on napp ja teiste riikide laevatehased pakuvad tugevat konkurentsi. Majanduse kõige tugevam sektor on kaubandus, tulenevalt laevatehaste olemasolust ja Cádizi sadama tegevusest.

[[Cádizi karneval]] on üks enimtuntudmaailma karnevaletuntumaid maailmaskarnevale. See leiab aset kahe nädala kestel veebruaris, kuid karnevaliga seotud üritused toimuvad linnas aastaringselt.

Cádizi karneval on kuulus [[satiir]]iliste truppide tõttu, keda nimetatakse ''chirigotas'' ja kes esitavad muusikalisi etteasteid. Tüüpiliselt koosneb ''chirigota'' seitsmest kuni kaheteistkümnest7–12 esinejast, kes laulavad, näitlevad ja improviseerivad saadetuna [[kitarr]]idest, ''[[kazoo]]''<nowiki>'</nowiki>dest, [[basstrumm]]idest ja erinevatest lärmitekitajatest. Peale ''chirigota''<nowiki>'</nowiki>de on karnevalil ka palju teisimuud liiki esinejaliikeesinejaid: koorid; ansamblid nimega ''comparsas'', kes esinevad kitsaseadelises [[harmoonia]]s sarnaselt afro-ameerika kultuuri [[barbershop-kvartett|barbershop-kvartettidega]]idele või mehhiko ''[[mariachi]]'''deledega; ''cuartetos'', mis koosnevad neljast (vahel kolmest) esinejast, kes esitavad vaheldumisi dramaatilisi [[paroodia]]id ja naljakaid laule; ''romanceros'', jutuvestjad, kes retsiteerivad värsivormis lugusid.