Erinevus lehekülje "Kirdeväil" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 16 baiti ,  6 aasta eest
P
resümee puudub
P (Eemaldatud mall Link GA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes)
P
== Ajalugu ==
 
Esimesena püstitas hüpoteesi Kirdeväila praktilise kasutamise võimalikkusest [[1525]]. aastal Vene [[diplomaat]] [[Dmitri Gerassimov]], tuginedes [[pomoorid]]e [[13. sajand]]i meresõitude tulemustele. Sellise ekspeditsiooni teoreetiliste aluste väljatöötamisega tegeles [[Mihhail Lomonossov]], kes oma arvestused ja arutlused esitas töödes "Lühike kirjeldus erinevatest teedest põhjamerede kaudu ja võimaliku läbipääsu näitamine Siberi ookeanist Ida-Indiasse" ja "Lisandused põhjapoolse meresõidu kohta itta mööda Siberi ookeani" ([[1762]]–[[1764]]). [[Dmitri Mendelejev]] pühendas Kaug-Põhja hõivamisele 36 tööd. Ta töötas koos [[admiral]]i [[Stepan Makarov]]iga välja [[jäälõhkuja]] "[[Jermak (laev)|Jermak]]", mis valmis [[1898]].
 
Esimesena läbis Kirdeväila aastail [[1878]]–[[1879]] [[soomerootslased|soomerootslane]] [[Adolf Erik Nordenskiöld]] [[kuunar]]il "[[Vega (laev)|Vega]]", kes poole tee peal talvitus. Ühe [[navigatsioonihooaeg|navigatsioonihooaja]] jooksul läbis Kirdeväila esimest korda [[1932]] [[Otto Schmidt]] (1891–1956) [[aurik]]ul "[[Aleksandr Sibirjakov (laev)|Aleksandr Sibirjakov]]".
 
Juba [[2. juuli]]l [[1918]] eraldas [[Vladimir Lenin]] [[Nõukogude Venemaa]] valitsusjuhina miljon [[rubla]] Kirdeväila uurimise [[ekspeditsioon]]i korraldamiseks. Sama suurt tähelepanu osutas Kirdeväilale [[Aleksandr Koltšak]], kelle korralduse alusel moodustati [[23. aprill]]il [[1919]] Põhja-meretee komitee. Pärast valgete lüüasaamist Siberis võeti see komitee täies koosseisus üle Siberi revolutsioonilise komitee alluvusse.
 
[[Pilt:Icebreakeryamal.jpg|thumb|Jäälõhkuja "Jamal" Põhja-mereteel]]
Kirdeväila läbimise esimesi samme käsitleti nii [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] kui välismaal kangelastegudena ja ekspeditsioonilt naasnud polaaruurijaid ümbritseti umbes samasuguse imetluse ja austuse oreooliga nagu mõnikümmend aastat hiljem [[kosmonaut]]e.
 
Nõukogude Liidu eksisteerimise ajal uuriti Kirdeväila kõigi vahenditega: jäälõhkujate, tsiviil-, allvee- ja [[sõjalaev]]adega, [[lennuk]]itega, ujuvate polaarjaamadega jne.
 
Tänapäeval on Kirdeväila peamised kasutajad lisaks Põhja-Jäämere -äärsetele haldusüksustele "[[Norilski Nikel]]", "[[Gazprom]]", "[[Lukoil]]" ja "[[Rosšelf]]". Kui nõukogude aja lõpus veeti Kirdeväila mööda 6–8 miljonit tonni kaupu aastas, siis tänapäeval on see vähenenud 5–6 korda <ref>[http://www.rg.ru/2009/03/03/put.html Севморпуть станет платным]</ref>.
 
[[Globaalne soojenemine]] suurendaks märgatavalt Kirdeväila läbitavust, parandaks Põhja-Jäämere -äärsete asulate ühendust muu maailmaga ning vähendaks transpordikulusid.
 
==Vaata ka==
127 973

muudatust