'''Polovetsid''' (ka '''kõptšakid''', '''kiptšakid''', '''kumaanid''') oli turgi rahvas. Nad kõnelesid [[turgi keeled|turgi keelte]] kõptšaki rühma kuulunud [[polovetsi keel]]t.
Polovetsid olid pärit [[Altai]]st. Nad kuulusid [[europiidne rass|europiidsesse rassi]].<ref>Гумилев, Лев. Тысячелетия вокруг Каспия. Москва, 1993, с. 218-219</ref> [[9. sajand]]il hakkasid polovetsid liikuma läände, [[11. sajand]]i keskpaigas ületasid nad [[Volga]] janing jõudsid [[Don]]i-, [[Dnepr]]i- ja [[Dnestr]]i-äärsete steppideni. [[Petšeneegid]] lahkusid polovetside survel läände.<ref>Гумилев, Лев. От Руси к России : очерки этнической истории. Москва, 1994, с. 69</ref> Polovetside suhted [[Kiievi-Vene]]ga olid kord rahumeelsed, kord vaenulikud. Polovetsid sooritasid ka rüüsteretki Vene aladele.
[[11. sajand|11.]]-–[[15. sajand]]ini nimetati [[Doonau]] suudme ja [[Tjan-Šan]]i vahelist ala Kõptšaki stepiks. Polovetside põhitegevusala oli rändkarjakasvatus.
[[1223]]. aastal sai vene-polovetsi ühisvägi [[Kalka lahing]]us mongoli väelt lüüa. Pärast [[mongolid|mongolite]] vallutust [[1237]]-–[[1240]] lakkasid polovetsid iseseisva poliitilise üksusena olemast ja neist kujunes [[Kuldhord]]i turgikeelne rahvastik. Polovetsid mängisid olulist rolli [[kumõkid|kumõkkide]], [[balkaarid]]e, [[karatšaid]]e, [[krimmitatarlased|krimmitatarlaste]], [[tatarlased|tatarlaste]] ja [[baškiirid]]e kujunemisel. Mõnevõrra väiksem, kuid samuti oluline oli polovetside roll [[kasahhid]]e ja [[karakalpakid|karakalpakkide]] etnogeneesis. Mongolite eest [[Ungari]]sse ja [[Bulgaaria]]sse põgenenud polovetsid sulasidsulandusid seal kohaliku elanikkonna hulka.
