Erinevus lehekülje "Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing" redaktsioonide vahel

Parandatud
(Parandatud)
'''Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing''' ('''EKKKÜ''') rajatiasutati [[Tallinn]]as [[1922]]. aasta märtsis eestiEesti professionaalseid kunstnikke ühendava keskorganisatsioonina.
 
Esimesed sammud [[Peterburi]]s kunsti õppinud eesti soost kunstnike ühendamiseks tegid [[Noor-Eesti]] [[Tartu]]s ning [[Kunsti Selts]] Tallinnas. Aastatel 1912–1922 korraldati aktiivsemate kunstnike eestvedamisel mitmeid näitusi, üha teravamaks osutus vajadus organiseeruda. 1920[[1918]]. aastal tekkisasutati Tartus kunstiühing [[Pallas]], kuid see on enam-vähem kohaliku tähtsusega ühing.
 
[[1919]] kutsusid [[Anton Starkopf]], [[August Jansen]], [[Ado Vabbe]], [[Roman Espenberg]] jt kokku I eestiEesti kunstnike I ülemaalise kongressi, kus teoreetiliste küsimuste kõrval arutati ka majanduslikke ning professionaalseid muresid. Arutleti, kuidas olla abiks riiklikule kunstikorraldusele, millega tegeles Haridusministeeriumi kunstiosakond.
 
Eesti kunstnike II ülemaalisel kongressil, [[1921]]. aasta sügisel, tehti komisjonile, kuhu kuulusid Aren, Jansen, Espenberg, [[Johannes Greenberg]] ja [[Rudolf Sepp]] ülesandeks töötada välja kunstnike ühingu põhikiri. Valminud põhikirja raskuspunktiks oli kunstnike kutsehuvide kaitsmine ja kunstikultuuri levitamine. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu põhikiri registreeriti [[Tallinn-Haapsalu rahukogu]]s [[14. märts]]il [[1922]].
 
ÜhinguEKKKÜ esimene koosolek peeti [[28. märtsilmärts]]il [[1922]]. Koos olid Aren, Greenberg, Jansen, Espenberg ja Sepp. Valiti ajutine juhatus (kuhu kuulusid eelmainitud), mis kutsus kokku asutava koosoleku, mis toimus aprillis. Ühingu liikmeks astus üle 30 eestiEesti tuntuima kunstniku. Peeti esimene ühingu peakoosolek, kus valitaksevaliti EKKKÜ juhatus, hindamiskomisjon ja revisjonikomisjon. Peakoosolek otsustas korraldada sügisel Tallinnas kunstinäituskunstinäituse.
 
Esimene EKKKÜ kunstinäitus Tallinnas 1922. aasta sügisel oli üliedukas. Töid müüdi umbes 300 000 marga eest. Tulude jagamine ja ka muud põhjused tekitasid konflikti, mille tulemusena astus senine juhatus tagasi. Uude juhatusse kuulusid Jansen, [[Arnold Kalmus]], [[Märt Laarman]], [[August Kilgas]] ja [[Jaan Koort]]. Samal koosolekul otsustati asutada EKKKÜ Tartu osakond.
 
EKKKÜ jätkas regulaarseltedukaks edukateosutunud näituste regulaarset korraldamist, asutas oma kunstistuudio ning üüris ruumid Mere puiesteel., Olioli abiks Haridusministeeriumi kunstiosakonnale kunstipoliitiliste otsuste tegemisel. Probleemid tekkisid, kui EKKKÜ-st lahkunud Rudolf Sepp ja veel mõned kunstnikud asutasid [[Eesti Kunstnikkude Liit|Eesti Kunstnikkude Liidu]], mis konkureeris EKKKÜgaEKKKÜ-ga. Eriarvamuste lahendamiseks kutsuti 1923. aasta kevadel kokku IIIEesti kunstnike III ülemaaline kongress. Kongressist võtsid osa pea kõik tuntumad kunstnikud ja EKKKÜ tunnustatitunnistati kunstnike ülemaaliseks kutseühinguks.
 
Kui asutati [[Kujutava Kunsti Sihtkapital]], kuulus selle nõukogusse kaks EKKKÜ esindajat.
EKKKÜ-st kujunes suurim Eesti kunstnikke ühendav ja riigi poolt partnerina tunnustatud kunstnikeorganisatsioon.<ref name="EKL" /> [[1940]]. aastal korraldas EKKKÜ [[Kr. Raua nimeline kunstiaasta|Kr. Raua nimelise kunstiaasta]].<ref name="EKL" />
 
Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing likvideeriti [[Juunipööre|1940. aasta riigipöörde]] järel koos teiste seniste kunstiorganisatsioonidega [[15. november|15. novembril]] [[1940]] kui sotsialistliku riigi kunstieluga sobimatu.<ref name="EKL" />
 
==Vaata ka==
Anonüümne kasutaja