|
Sitsiilia nulg kasvab looduslikus levilas tavaliselt 10–15 m kõrguseks, [[Tüvi|tüve]] läbimõõt on 40–60 cm. [[Võra]] on koonusjas ja võrdlemisi lai. Tüve [[puukoor|koor]] on noortel puudel sile ja helehall, täiskasvanud puul rõmeline, plaatjas, madalate lõhedega.<ref name="IUCNConifers" />
[[Pung]]ad on munaja-koonusja kujuga, siledad, mõnikord kergelt vaigused. [[Võrse]]d on kollakas- kuni hallikasrohelised, soonilised, siledad või kergelt karvased. [[Okas|Okkad]] asetsevad spiraalselt ja tihedalt, on 1,2–2 cm pikkused, tipp ümarjasümarja või kerge sisselõikega tipuga, pealt läikivad ja tumerohelised, alt kahe rohekasvalge õhulõheribaga.<ref name="conifers" />
[[Isasõis]]ikud on rohekaskollased, 15–20 mm pikkused. [[Käbi]]d on silinderjad, ümardunud otstega, 8–10 (20) cm pikkused ja läbimõõduga 3–4 cm, noorelt rohelised, valminult pruunikad. [[Seemned]] on 6–8 mm pikkused, kestast veidi pikema tiivakesega.<ref name="IUCNConifers" />
== Levikuala ja ökoloogia ==
Sitsiilia nulg on [[Sitsiilia]] saare [[endeem]] ning tema vaid ligi 100 ha suurune levila asub saare põhjaosas, [[Madonie mäed|Madonie mägede]] nõlvadel, kus ta kasvab 1400–1650 m kõrgusel merepinnast.<ref name="arkive" /> Piirkonnas valitseb soe [[vahemereline kliima]], aastas esineb sademeid keskmiselt 700–800 mm, millest põhiosasuurem osa langeb talveperioodile. Talvel talub ta külmakraade −12...–18 °C<ref name="hardiness" />. Kasvukohaks on kaljurüngad ja nõlvad, kus kiviste muldade [[lähtekivim (mullateadus)|lähtekivimiks]] on [[lubjakivi]]. Puuliikidest domineerivad selles piirkonnas [[iilekstamm]] (''Quercus ilex'') ja [[harilik pöök]] (''Fagus sylvatica'').<ref name="IUCNConifers" />
20. sajandi alguses peeti sitsiilia nulgu väljasurnud liigiks. Varem kogu Madonie mägede piirkonnas levinud nulu populatsioon kahanes drastiliselt intensiivse metsade maharaiumisemetsaraie, karjakasvatamisekarjakasvatuse, pinnase [[erosioon]]i, kliima soojenemise ning vähese konkurentsivõime tõttu. 1957. aastal taasavastatud nulgu hakati intensiivselt kasvatama taimekoolides (110000110 000 istikut), kuid looduslike kasvukohtade kahanemisevähenemise tõttu ei ole suudetud olemasolevat populatsiooni arvukust tõstasuurendada. Praegu kasvab looduslikus levilas vaid 30 täiskasvanud puud.<ref name="arkive" /> Olemasolev populatsioon on ümbritsetud piirdeaiaga, et vältida karjakasvatamisestkarjakasvatusest tingitud noorte puude hukkumist, kuid kohalikud elanikud on aeda korduvalt lõhkunud. Lisaks karjakasvatusele on suureks ohuks ka metsapõlengud. Seega sõltub populatsiooni ellujäämine suuresti taimeaedades kasvatatud istikutest. [[Kesk-Euroopa]] aedades ja varjulisemates kasvukohtades kasvab sitsiilia nulg kenasti, mis näitab, et loodusliku populatsiooni kahaneminevähenemine pole tingitud [[geneetika|geneetilise]] mitmekesisuse puudumisest.<ref name="IUCNConifers" />
Viimastel aastatel on tõsiseltjõudsamalt tegeletud ka liigi säilitamisega, näiteks [[Palermo]] botaanikaaeda on istutatud 4000040 000 noort puud ning looduslikupuid levilaon lähedastesseistutatud aedadesseka onloodusliku samutilevila puidlähedastesse istutatudaedadesse.<ref name="IUCN" />
|
