Kliima: erinevus redaktsioonide vahel

Kliimat iseloomustatakse mitmesuguste pikaajaliselt instrumentaalselt mõõdetavate näitajatega: õhu[[temperatuur]]i, [[õhuniiskus|niiskuse]], [[õhurõhk|õhurõhu]], [[tuul]]e, [[sademed|sademete]] ja muude [[meteoroloogilised elemendid|meteoroloogiliste elementidega]]. Kliima kirjeldab teatud piirkonnale tüüpilist [[ilm]]a aastate lõikes. Kliimat iseloomustavad näitajad on ka erinevad ilmarekordid ja muud äärmused.

Konkreetse piirkonna kliimat mõjutavad selle geograafiline asukoht ([[laiuskraad]]), maapinna [[reljeef]], kõrgus merepinnast ning, [[veekogud]]e lähedus ja [[hoovused]]. [[Kliimatüüp]]e klassifitseeritakse enamasti temperatuuri ja/või sademete mõõdetud väärtuste keskmiste ning tüüpiliste vahemike põhjal. Kõige laiemalt kasutatav kliimaklassifikatsioon maailmas on [[Köppeni kliimaklassifikatsioon]]. Thornthwaite'i süsteemis,<ref>{{cite journal|doi=10.2307/210739|url=http://www.unc.edu/courses/2007fall/geog/801/001/www/ET/Thornthwaite48-GeogrRev.pdf|author=C. W. Thornthwaite|title=An Approach Toward a Rational Classification of Climate|journal=Geographical Review|volume=38|issue=1|pages=55–94|year=1948|jstor=210739}}</ref> mis on kasutusel aastast 1948, võetakse temperatuuri ja sademete hulga kõrval arvesse ka [[aurumine|aurumist]] ning seda kasutatakse loomade [[Liik (bioloogia)|liigirikkuse]] ja kliimamuutuste mõju uurimiseks.

[[Paleoklimatoloogia]] on teadusharu, mis uurib [[paleokliima]]t. Kuna kliimaelementide andmeread on olemas vaid alates 19. sajandist, siis tehakse paleoklimatoloogias järeldusi kaudsete elutu loodusega seotud muutujate järgi, näiteks [[järved]]e ja jäässe aastatuhandete jooksul külmunud setete ning elusloodusest saadavate andmete järgi puurõngastest ja korallidest. Kliimamudelid on mineviku, oleviku ja tuleviku matemaatilised mudelid. [[Kliimamuutus]]ed toimuvad erinevateerineva pikkustegapikkusega ajaperioodide jooksul mitmesuguste faktoritetegurite tõttu.