Aleksandria raamatukogu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
14. rida:
Praeguseks pole leitud papüürusrullide fragmente, mis oleksid pärit Aleksandria raamatukogust.<ref>Angelika Zdiarsky: ''Bibliothekarische Überlegungen zur Bibliothek von Alexandria.'' 2011, S. 167.</ref> Arvatavasti oli Museioni asutamise ajal teaduskeskuses elementaarne valik tolleaegsest kirjandusest, aga peagi leidus raamatukogus kirjutisi kõigist teaduse valdkondadest. Kõige rohkem oli raamatuid astronoomiast, matemaatikast, meditsiinist ja filosoofiast koos põhjalike kommentaaridega põhiliselt kreeka, egiptuse ja heebrea keeles. Kogu suurus pole täpselt teada, sest kõik allikad pole usaldusväärsed, samuti võib olla erinevusi arvutusmeetodites ja aruannete tõlgendamises. Eksemplaride arvuks on pakutud 54 800 - 700 000. Niiske kliima ja suure kasutamise tõttu säilisid muidu vastupidavad papüürusrullid 100-300 aastat. Rooma aja alguseks olid nad kasutamiskõlbmatud ja neid oli vaja kopeerida
Raamatukogu areng vajas suuri investeeringuid ning see sõltus kuningatest ja nende huvidest. Ptolemaios I oli rohkem huvitatud ajaloost, aga Ptolemaios II ajal pöörati suurt tähelepanu loodusteadustele. Raamatuid osteti peamiselt Ateena ja Rhodose turgudelt, eesmärgiks oli hankida võimalikult palju raamatuid erinevatest valdkondadest ning sellega suurendada Aleksandria poliitilist ja kultuurilist mõju.<ref>Cécile Orru: ''Ein Raub der Flammen? Die königliche Bibliothek von Alexandria.'' 2002, S. 31.</ref> Claudius Goleni korraldusel otsiti kõik Aleksandriasse saabuvad laevad läbi, papüürusrullid konfiskeeriti ja neist tehti koopiad. Hiljem tagastati omanikele koopiad, originaalid viidi raamatukokku märkusega "saadud laevast".<ref>Galenos, ''In Hippocratis epidemiarum librum tertium commentarius'' 2,4 (= ''Edition [[Karl Gottlob Kühn|Kühn]]'' 17,1, S. 606).</ref> Ptolemaios III laskis koopiate tegemiseks Ateenast tuua Aishylose, Sophoklese ja Euripidese tragöödiate riiklikud eksemplarid, aga kaunilt kujundatud originaalide asemel tagastas koopiad.<ref>Galenos, ''In Hippocratis epidemiarum librum tertium commentarius'' 2,4 (= ''Edition Kühn'' 17,1, S. 607).</ref>
== Organisatsioon ==
Nii suure raamatukogu halduskulud pidid olema märkimisväärsed, kuid infot selle kohta on vähe, samuti on lünklikud andmed tööprotsesside kohta. Raamatukogu juhtisid õpetlased, mitte preestrid nagu Museioni. Kuninga finantseerimisel tuli Aleksandriasse palju teadlasi töötama ja õppima, paljud neist elasid Museionis. Rikkaliku raamatukoguta poleks nad saanud kõrgel tasemel teadustööd teha.
== Kataloogimine ==
Suurest raamatukogust vajaliku kirjanduse leidmiseks oli vaja raamatud arvele võtta ja süstematiseerida ning selle tööga hakkas tegelema luuletaja Kallimachos.<ref name="orru33">Cécile Orru: ''Ein Raub der Flammen? Die königliche Bibliothek von Alexandria.'' 2002, S. 33.</ref>
Tema koostatud kataloog (pinakes) koosnes 120 papüürusrullist, mis olid liigitatud järgmistesse kategooriatesse: retoorika, õigus, eepika, tragöödia, luule, ajalugu, meditsiin, matemaatika ja teadus. Autorid olid järjestatud alfabeetiliselt koos lühikese elulookirjeldusega. Kui autorit ja pealkirja polnud võimalik tuvastada, kataloogiti raamat teksti esimeste sõnade järgi. Raamatute arvelevõtmisel pandi kirja ostmise koht, eelmise omaniku nimi ning kommentaatorid, toimetajad ja korrektorid.</ref> aus dem 3. Jahrhundert v. Chr. ist für die Kenntnis der von Kallimachos eingeführten Methode aufschlussreich.<ref>Z.B. Angelika Zdiarsky: ''Bibliothekarische Überlegungen zur Bibliothek von Alexandria.'' 2011, S. 171.</ref> [[Kategooria:Raamatukogud]]
[[Kategooria:Vana-Egiptus]]
| |||