Johann Voldemar Jannsen: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Reverted to revision 4099311 by Andres: unsourced. (TW) |
Resümee puudub |
||
3. rida:
== Elulugu ==
Jannsen sündis [[Vana-Vändra vald|Vana-Vändra vallas]] Vändra mõisas möldri pojana.
=== Eesti Laulik ===
[[1857]]. aastal asutas Jannsen esimese järjepidevalt pikemat aega ilmunud eestikeelse nädalalehe [[Pärnu Postimees]] (algupäraselt ''Perno Postimees ehk Näddalileht''), mis ilmus [[Pärnu]]s aastatel [[1857]]–[[1886]]. Lisaks Postipapale aitas lehe ilmumisele ka kaasa [[Friedrich Wilhelm Borm]]. Jannsen toimetas Pärnu Postimeest aastatel [[1857]] – [[1863]]. Ajaleht väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "[[Maarahvas|maarahva]]" asemel "Eesti rahva" poole, olles üks esimesi haritud eestlasi, kes julges oma rahvaga ühtekuuluvust niivõrd julgelt tunnistada. Jannsen kasutas Perno Postimehes hiljem uut kirjaviisi, aidates kaasa selle ülemaalisele levikule. ▼
Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen [[1860]]. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud.
=== Pärnu Postimees ===
[[1863]]. aastal asus Jannsen elama [[Tartu]]sse, kus hakkas välja andma uut ajalehte [[Eesti Postimees]], mille sisu oli sarnane Perno Postimehega. Aja jooksul jäid tema seisukohad aga enamiku rahvuslaste arvates liialt alalhoidlikuks ning võimudepoolseid piiranguid kartes sulges Jannsen oma leheveerud rahvusradikaalidele, eestkätt [[Carl Robert Jakobson]]ile, aga ka [[Jakob Hurt|Jakob Hurdale]].▼
▲[[Otto Wilhelm Masing|Otto Wilhelm Masingu]] Maarahva Nädalalehest eeskuju võttes otsustas Jannsen taotleda ajalehe väljaandmisluba. Keiser [[Aleksander II]] troonile tulles vajalik luba saadi<ref name=":0" /> ja [[1857]].
=== Eesti Postimees ===
▲[[1863]]. aastal asus Jannsen elama [[Tartu]]sse, kus hakkas välja andma uut ajalehte [[Eesti Postimees]], mille sisu oli sarnane Perno Postimehega. Perekond Jannseni kodu muutus tolleaegse haritlaskonna üheks peamiseks kooskäimise kohaks. Lisaks [[Carl Robert Jakobson|Carl Robert Jakobsonile]] ja [[Jakob Hurt|Jakob Hurdale]] võis seal kohata ka eesti kultuuri huvilisi [[Soome]]st ja [[Ungari]]st. Aja jooksul jäid
Mõni kuu enne esimest laulupidu ([[1869]]) ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud". Tuntud on ka isamaalaulud: "Eesti vennad laulgem rõõmsast", "Minu kallis isamaja" ning "[[Mu isamaa, mu õnn ja rõõm]]". Viimane laul koos soome helilooja Paciuse viisiga on [[Eesti]] [[hümn]]iks. Esimese üldlaulupeo ajal nimetasid sakslased Jannsenit enda kõige kurjemaks vaenlaseks.
Jannseni tegevuse tippajaks oligi rahvusliku ärkamisaja esimene pool ehk [[1860. aastad]] ning 1870. aastate algus: [[1865]]. aastal asutas ta Tartusse laulu- ja mänguseltsi "[[Vanemuise (selts)|Vanemuine]]", kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid; [[1869]]. aastal organiseeris [[I üldlaulupidu|esimese üldlaulupeo]];
[[1870]]. aastal pani ta aluse [[Tartu Eesti Põllumeeste Selts]]ile olles selle esimene president, aasta hiljem oli ta sunnitud loovutama selle koha Hurdale, kuid valiti 1872. aasta lõpul uuesti esimeheks. Sellele ametikohale jäi ta kuni 1874. aasta lõpuni.<ref name=":0" />
[[Pilt:Johann Voldemar Jannseni haud.JPG|pisi|Jannseni haud Tartus.]]▼
▲[[Pilt:Johann Voldemar Jannseni haud.JPG|pisi|Jannseni haud Tartus.]]
[[1880]]. aastal haigestus Jannsen [[afaasia]]sse, ta suri kümme aastat hiljem [[13. juuli]]l [[1890]] [[Tartu]]s.
| |||