Ruhnu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
24. rida:
[[1915]]. aastal kevadel Saksa laevastik ründas ja vallutas Ruhnu. Kuna [[Saksa keisririik|Saksamaal]] oli kasutusel [[Gregoriuse kalender|uus kalender]] siis toimus [[kalendrireform]] Ruhnul juba [[1915]]. aasta kevadel. See tähendab, et Ruhnul viidi [[20. sajand]]il esimesena Eesti alal läbi kalendrireform. <ref>[[Raul Vaiksoo]] "Segadus vana ja uuega", [[Horisont]] 2013, nr 4, lk 49</ref>
17. jaanuaril [[1919]] otsustas [[Eesti Ajutine Valitsus]]: "Tunnistada Ruhno saar Eesti vabariigi osaks."<ref>[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.1.13:42 ERA.31.1.13]</ref> [[1922]]. aastal elas rootslasi saarel 252, sakslasi 2 ning eestlasi 10, [[1934]]. aastal oli rootslasi 277 ning eestlasi 5.<ref>[http://www.saartehaal.ee/2008/10/22/eestlasi-ule-98-protsendi/ Eestlasi üle 98 protsendi]</ref> Saar moodustas iseseisva valla ja rootsi praostkonda kuuluva kihelkonna. Veel 1930. aastail oli Ruhnu isoleeritud saar, mille elanikud olid sajandite vältel abiellunud lähisugulastega. Enamik inimesi lahkus sõja ja nõukogude võimu eest Rootsi [[4. august]]il [[1944]].<ref name="rh" /> Kohale jäi vaid kaks peret.<ref name="rh" /> Uued asukad tulid peamiselt Kihnust ja Saaremaalt.<ref name="rh" />Elanikud anti võimalus valida, kas liituda Lätis või Eestis . 1919. aastal saarlaste valis siseneda Läti rahvuslik koosseis , samuti muude Eesti saartel elanud rootsi vähemus.
==Ruhnu puukirik==
| |||