{{See artikkel| räägib Aquino Thomase teosest; Albert Suure teose kohta vaata artiklit [[Teoloogia summa (Albert Suur)]]; Firenze Antoninuse teose kohta vaata artiklit [[Teoloogia summa (Antoninus Firenzest)]]}}
'''"Teoloogia summa"''' ([[ladina keel]]es "Summa theologica" 'teoloogiline summa' või "Summa theologiae" 'teoloogia summa') on [[Aquino Thomas]]e tähtsaim teos. See on mõeldud [[teoloogia]]õpikuks algajatele ning sisaldab oma aja [[katoliiklus|katoliikliku]] teoloogia kõik tähtsamad õpetused.
Ta töötas selle kallal aastatel [[1267]]–[[1273]] (mõnedel andmetel alustas ta tööd 1265 või 1266). Ta ei jõudnud seda täielikult lõpuni viia.
Erinevalt Aquino Thomase teisest mahukast teosest "[[Summa paganate vastu]]" ei ole ''Teoloogia summa'' mõeldud mittekatoliiklaste veenmiseks (ei ole [[apologeetika|apologeetilise]] iseloomuga). Sellegipoolest on ta suurelt jaolt nimetatud teose süstemaatilisem edasiarendus.
==Teose ülesehitus==
Kuigi teos koosneb nimeliselt kolmest osast, jaguneb ta tegelikult viieks osaks:
''[[Teoloogia summa (Prima pars)|Prima pars]]'' ('esimene osa'):
[[Püha õpetus]] ([[teoloogia]]). [[Ainujumal]]. Püha [[Kolmainsus]]. [[Loomine]]. [[Ingel|Inglid]]. Kuus päeva. [[Inimene]]. [[Loodu]]te juhtimine.
''[[Teoloogia summa (Prima secundae partis)|Prima secundae partis]]'' ('teise osa esimene'):
Inimese lõppeesmärk. Inimeste teod. [[Kirg|Kired]]. [[Harjumus]]ed. [[Käsuõpetus]]. [[Arm]].
''[[Teoloogia summa (Secunda secundae partis)|Secunda secundae partis]]'' ('teise osa teine'):
[[Usk]]. [[Lootus]]. [[Armastus]]. [[Tarkus]]. [[Õiglus]]. [[Vaprus]]. [[Mõõdukus]]. Teod, mis on kohased teatud inimestele.
''[[Teoloogia summa (Tertia pars)|Tertia pars]]'' ('kolmas osa'):
[[Inkarnatsioon]]. [[Kristus]]e elu. [[Sakrament|sakramendid]]. [[Ristimine]]. [[Konfirmatsioon]]. [[Armulaud]]. [[Patukahetsus]].
''[[Teoloogia summa (Supplementum tertiae partis)|Supplementum tertiae partis]]'' ('kolmanda osa täiendus' [pärast Thomase surma])
Iga osa jaguneb küsimusteks (''quaestio''), mis omakorda jagunevad artikliteks (''articulus'').
==Artikli kompositsioon==
Iga artikkel algab küsimuse asetusega, näiteks: "Kas [[Jeesus Kristus|Jeesus]]el oli kohane olla [[vaesus|vaene]]."
Järgneb rida vastuväiteid. Üks vastuväide meie näites kõlab nii: "Filosoof [ [[Aristoteles]] ] ütleb, et parim elu on [[kesktee|keskmine]] vaese ja [[rikkus|rikka]] vahel."
Edasi tuleb lühike põhjendus neile vastuväidetele vastupidisele seisukohale: "[[Piibel]] ütleb, et Jumal teeb alati õigesti, aga Jeesus oli Jumal, järelikult ta pidi tegema õigesti."
Järgneb tõe esitus, mis selgitab kogu küsimuse. Näiteks nii: "Kuigi on tõsi, et parim viis elada on kesktee vaese ja rikka vahel, on selle põhjendiks, et see teeb võimalikuks, et inimest ei häiri tema [[eesmärk|eesmärgi]] teostamisel ei vaesus ega luksus. Aga Jeesuse eesmärk oli levitada oma sõnumit nii palju kui võimalik ja nõnda oli maksimaalse mobiilsuse huvides parem mitte midagi omada."
Vajaduse korral järgneb alguses toodud vastuväidete ümberlükkamine.
==Autoriteedid==
Peale [[Piibel|Piibli]] on "Teoloogia summas" tsiteeritud Thomase ajal au sees olnud mõtlejaid, kusjuures paljudel juhtudel Thomas polemiseerib nendega.
[[Aristoteles]]t nimetab Thomas Filosoofiks. Teda peeti parimaks filosoofiks, kes oli jõudnud tõele kõige lähemale. [[Skolastika|Skolastiliste]] teoloogide põhieesmärk oli kasutada Aristotelese [[mõiste]]id ja [[loogika]]t [[teoloogia]] esitamiseks.
[[Petrus Lombardus]], keda Thomas nimetab Meistriks, oli kirjutanud tolle aja populaarseima teoloogiaõpiku "[[Sententsid]]" (''Sententiarum libri IV''), mis põhines karkenditel [[Kiriku doktor]]ite kirjutistest.
[[Augustinus]]t peeti suurimaks teoloogiks. Tema töid tsiteerib Thomas tihti.
Dionysios, keda praegu tuntakse [[Pseudo-Dionysios Areopagita]] nime all, oli Thomase ajal populaarsuselt teine [[kirikuisa]].
==Vaata ka==
*[[Skolastiline meetod]]
==Välislink==
*[http://www.ccel.org/a/aquinas/summa/home.html Summa Theologica. Inglise keeles]
*[http://www.thelatinlibrary.com/aquinas/summa.shtml SUMMA THEOLOGICA. ANGELICI DOCTORIS SANCTI THOMAE AQUINATIS]
