3227
muudatust
P
resümee puudub
PResümee puudub |
|||
|
OLED-e kasutatakse enamasti televiisorite ekraanides, arvutite kuvarites ja sellistes väikestes portatiivsetes seadmetes nagu mobiiltelefonid ja pihuarvutid. Samuti kasutatakse neid valgusallikatena, ent oma varajase arengufaasi tõttu kiirgavad nad tavaliselt vähem valgust pindühiku kohta kui mitteorgaanilised [[LED]]-valgustid.
OLED-ekraanil puudub taustvalgustus ja seetõttu saab seal kuvada palju sügavamaid musti värve; võib olla ka palju õhem ja kergem kui praegu turul olevad [[Vedelkristallkuvar|LCD]]-ekraanid. Sarnaselt võivad OLED-ekraanid hämaras ruumis saavutada
OLED-ekraane on kahte põhitüüpi: ühed, mis baseeruvad väikestel molekulidel, ja teised, mis kasutavad polümeere.
OLED-ekraanid võivad pikslite adresseerimise kasutada kas passiivmaatriks- ([[PMOLED]]) või aktiivmaatriksskeeme. Aktiivmaatriks-OLED-id ([[AMOLED]]) vajavad õhukest
==Ajalugu==
Esimest korda toodi esile elektroluminestsents orgaanilistes materjalides 1950. aastal. A. Bernanose ja tema töökaaslased [[Nancy-Université]]s Prantsusmaal avastasid, et kui panna teatud orgaanilisest materjalist õhukesed kiled vahelduvvooluga kõrge pinge alla, siis hakkavad need kihid valgust eraldama, ent nende materjalide vähene juhtivus piiras valguse eraldumise hulka nii kaua, kuni suurema juhtivusega materjalid saadavale tulid.
OLED-tehnoloogia lõid esmalt [[1987]]. aastal [[Ching W. Tang]] ja [[Steven Van Slyke]]<ref name=ApplPhy87>{{cite journal|doi=10.1063/1.98799|title=Organic electroluminescent diodes|year=1987|last1=Tang|first1=C. W.|last2=Vanslyke|first2=S. A.|journal=Applied Physics Letters|volume=51|pages=913}}</ref> Eastman Kodak Companys, kasutades n-ö väikesi molekule (
==Tööpõhimõte==
[[Pilt:Oled ehitus.jpg|pisi|OLED-i ehitus]]
Tüüpiline kahekihiline OLED koosneb järgmistest osadest:
*substraat (plastik, klaas, foolium) – moodustab OLED-i aluspõhja;
*anood (läbipaistev) – anood eemaldab elektrone (lisab elektron-auke), kui vool läbib seadet;
*orgaanilised kihid – need kihid tehakse orgaanilistest molekulidest või polümeeridest;
::* juhtiv kiht – see kiht tehakse orgaanilisest molekulidest, mis transpordivad elektron-augud anoodist katoodi poole;
::* kiirgav kiht – see kiht tehakse samuti orgaanilistest molekulidest, ent need erinevad nendest, mis moodustavad juhtiva kihi. Siin toimub valguse eraldumine;
*katood (võib olla läbipaistev) – lisab elektrone, kui seade on voolu all.<ref>{{netiviide | URL = http://electronics.howstuffworks.com/oled1.htm | Pealkiri = OLED Components | Autor = Craig Freudenrich| Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | online = | Keel = inglise }} </ref>▼
▲*katood (võib olla läbipaistev) – lisab elektrone, kui seade on voolu all.<ref>{{netiviide | URL = http://electronics.howstuffworks.com/oled1.htm | Pealkiri = OLED Components | Autor = Craig Freudenrich| Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | online = | Keel = inglise }} </ref>
==Materjalitehnoloogiad==
===Väikesed molekulid===
Energiasäästlikud OLED-id, mis kasutavad väikesi molekule, lõi esmalt [[Ching W. Tang]] [[Easman Kodak]]<nowiki/>is. Tavaliselt termin "OLED" viitabki seda tüüpi seadmele, mis kasutab väikesi molekule, kuigi ka termin SM-OLED (
Väikesi molekule kasutava seadme tootmine tähendab tavaliselt kuumaurustumist vaakumis. See muudab tootmisprotsessi kallimaks ja piirab kasutamist suurtes seadmetes. Erinevalt polümeeripõhistest seadmetest võimaldab vaakum-sadestamise protsess teha hästi kontrollitud homogeenseid kihte ja ehitada väga keerulisi mitmekihilisi struktuure. See suur paindlikkus kihtide tegemisel, mis võimaldab teha täpselt laengut juhtivaid ja blokeerivaid kihte, on peamine põhjus, miks väikeste molekulidega OLED-id on nii efektiivsed.<ref name="eng"></ref>
Valgust eraldavad polümeerdioodid (PLED) koosnevad elektroluminestsentsest juhtivast polümeerist, mis eraldab valgust, kui panna ta voolu alla. Polümeer-OLED-id on üsna efektiivsed ja vajavad üpris vähe energiat toodetava valguse koguse kohta.
Vaakum-sadestamine ei sobi õhukeste polümeeri kihtide tegemiseks. Polümeere saab töödelda aga lahuses ning kasutatakse n-ö keerdkatmise (
==Seadme arhitektuur==
*'''Alt või pealt kiirgav:''' alt kiirgavad seadmed kasutavad läbipaistvat või poolläbipaistvat alumist elektroodi, et valgus läbiks läbipaistva substraadi. Pealt kiirgavad seadmed kasutavad läbipaistvat või poolläbipaistvat pealmist elektroodi, et kiirata valgust. Pealt kiirgavad seadmed sobivad paremini aktiiv-maatriksiga seadmetele, sest neid on kergem ehitada mitte läbipaistva tagataustaga.
*'''Läbipaistvad OLED-id '''kasutavad läbipaistvaid või poolläbipaistvaid elektroode, et luua seade, mis on nii alt kui ka ülalt kiirgav (ehk läbipaistev). TOLED-idega (transparent OLED) on võimalik suurendada kontrastsust, mis võimaldab vaadata ekraani ka ereda päikse käes. Seda tehnoloogiat on võimalik kasutada, et luua autodele
*'''Kuhi OLED-id '''kasutavad piksli arhitektuuri, mis asetab punase, rohelise ja sinise piksli üksteise otsa. Selline asetus suurendab värviskaalat, parandab värvi sügavust ja vähendab pikslite vahesid. Praegustel teistel tehnoloogiatel on RGB-pikslid asetatud üksteise kõrvale, mis vähendab potentsiaalset resolutsiooni.<ref name="eng"></ref>
PMOLED-e on kerge teha, aga nad tarbivad rohkem voolu kui teist tüüpi OLED-id, mis on põhiliselt põhjustatud välisest vooluringist, ent siiski tarbivad nad vähem voolu kui LCD-ekraanid.
'''Aktiivmaatriksiga''' OLED-idel '''(AMOLED)''' on anoodi ja katoodi kihid ühes tükis, ent anood on kaetud õhukese transisorite kihiga (
AMOLED-id tarbivad vähem voolu kui PMOLED-id, sest TFT kiht vajab vähem voolu kui väline vooluring. AMOLED-id uuendavad pilti kiiremini, mis muudab selle videole paremini sobivamaks.<ref>{{netiviide | URL = http://electronics.howstuffworks.com/oled3.htm | Pealkiri = Types of OLEDs: Passive and Active Matrix | Autor = Craig Freudenrich| Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | online = | Keel = inglise }} </ref>
Google'i ja Samsungi Nexus S nutitelefonis kasutatakse Super AMOLED-i ekraani nagu ka Samsungi Galaxy S telefonis. Samsungi toodetavate ekraanide puuduse tõttu mõnes riigis, näiteks Venemaal, kasutavad Nexus S mudelid seal Super Clear LCD ekraani.<ref>[http://www.unwiredview.com/2010/12/07/google-nexus-s-to-feature-super-clear-lcd-in-russia-and-likely-in-other-countries-too/]</ref>
== Viited ==
| |||