Erich Kästner: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→‎Elust ja loomingust: eluloolisi fakte
6. rida:
==Elust ja loomingust==
Erich Kästner kasvas väikekodanlikes oludes [[Dresden]]is.
Isa oli tal kohvrivabrikus sadulsepp ja ema teenijatüdruk, hiljem juuksur. Emaga oli Kästneril ääretult tugev side, ükski teine inimene pole ta elus nii oluline olnud<ref>''"Als ich ein kleiner Junge war"'', 11.pt</ref>.
 
Isa<nowiki> </nowiki>Sadulsepast isa oli tal kohvrivabrikus sadulsepptööline ja ema teenijatüdruk, hiljem juuksur. Emaga oli Kästneril ääretult tugev side, ükski teine inimene pole ta elus nii oluline olnud<ref>''"Als ich ein kleiner Junge war"'', 11.pt</ref>.
<nowiki> </nowiki>1913 astus Kästner Dresdenis õpetajate seminari (''Freiherrlich von Fletchersche Lehrerseminar''), kuid katkestas õpingud vahetult enne lõpueksameid. Paljud selleaegsed seigad kajastuvad raamatus „''Das fliegende Klassenzimmer“'' („Lendav klassituba“). 1917 võeti ta sõjaväkke, kus pidi kõigepealt läbi tegema aastase õppuse raskesuurtükiväes. Kui [[Esimene maailmasõda]] läbi sai, lõpetas ta kiitusega Kuningas Georgi gümnaasiumi ja sai selle eest Dresdeni linnalt stipendiumi.
 
<nowiki> </nowiki>[[1913]] astus Kästner Dresdenis õpetajate seminari (''Freiherrlich von Fletchersche Lehrerseminar''), kuid katkestas õpingud vahetult enne lõpueksameid. Paljud selleaegsed seigad kajastuvad raamatus „''Das fliegende Klassenzimmer“'' („Lendav klassituba“). [[1917]] võeti ta sõjaväkke, kus pidi kõigepealt läbi tegema aastase õppuse raskesuurtükiväes. Raske õppus jättis talle eluks ajaks ravimatu südamekahjustuse. Kui [[Esimene maailmasõda]] läbi sai, lõpetas ta kiitusega Kuningas Georgi gümnaasiumi ja sai selle eest Dresdeni linnalt stipendiumi.
 
<nowiki> </nowiki>[[1919]] astus Kästner [[Leipzigi ülikool]]i õppima ajalugu, filosoofiat, saksa keelt ja teatriteadust. Ta lõpetas ülikooli [[1925]]. Raha teenis ta pärast ülikooli ajakirjanikuna ja teatrikriitikuna ''Neue Leipziger Zeitung''ile kirjutades, ka pseudonüümi Berthold Bürger all. 1926-32 avaldas ta pereajakirja ''Beyers für Alle'' lastelisas pseudonüümide Klaus ja Kläre all ligi 200 artiklit – jutustust, luuletust, mõistatust, följetoni.