Erich Kästner: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Elust ja loomingust: eemaldatud lause sõjaväe mõjust, viide vananenud |
|||
10. rida:
<nowiki> </nowiki>1913 astus Kästner Dresdenis õpetajate seminari (''Freiherrlich von Fletchersche Lehrerseminar''), kuid katkestas õpingud vahetult enne lõpueksameid. Paljud selleaegsed seigad kajastuvad raamatus „''Das fliegende Klassenzimmer“'' („Lendav klassituba“). 1917 võeti ta sõjaväkke, kus pidi kõigepealt läbi tegema aastase õppuse raskesuurtükiväes. Kui [[Esimene maailmasõda]] läbi sai, lõpetas ta kiitusega Kuningas Georgi gümnaasiumi ja sai selle eest Dresdeni linnalt stipendiumi.
<nowiki> </nowiki>1919 astus Kästner [[Leipzigi ülikool]]i õppima ajalugu, filosoofiat, saksa keelt ja teatriteadust. Ta lõpetas ülikooli 1925. Raha teenis ta pärast ülikooli ajakirjanikuna ja teatrikriitikuna ''Neue Leipziger Zeitung''ile kirjutades, ka pseudonüümi Berthold Bürger all. 1926-32 avaldas ta pereajakirja ''Beyers für Alle'' lastelisas pseudonüümide Klaus ja Kläre all ligi 200 artiklit – jutustust, luuletust, mõistatust, följetoni.
<nowiki> </nowiki>1927-33 oli Kästneril kirjanduslikult kõige produktiivsem aeg, kirjanik elas sel ajal Berliinis. Ta avaldas Berliini erinevates väljaannetes sadu artikleid. 1928 avaldas ta oma esimese luulekogu ''„Herz auf Taille“'' („Süda taljel“). 1933. aastaks oli ta avaldanud veel kolm luulekogu. Oma tarbeluulega muutus Kästner üheks uusrealismi tähtsamaks esindajaks.
| |||