Tallinna–Keila raudteelõik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P kordineerima > koordineerima
51. rida:
==Jaamad ja peatuskohad==
[[Pilt:Baltijaam0808.jpg|pisi|left|[[Balti jaam]]]]
Et raudtee rajamine soodustas uute asunduste tekkimist, sai raudteelõigul pärast selle avamist kõige tulusamaks veoliigiks pärast avamist reisijate vedu. Esimesed uued peatuspunktid [[Keila raudteepeatus|Keila]] ja [[Balti jaam|Tallinn]] (mõlemad avati [[1870]]) vahel rajati [[1872]]. aastal [[Saue raudteepeatus|Sauele]] (''Friedrichshof'') ja [[Nõmme raudteepeatus|Nõmmele]]. [[1876]]. aastast saabsai Nõmmest pooljaam, kuhu ehitati [[1888]] uus platvorm ja kõrvaltee. <ref>Sada aastat Eesti raudteed. Lk 46</ref>
 
Tallinna–Keila raudtee elektrifitseerimine ([[1924]]) soodustas uute peatuskohtade rajamist. Juba olemasolevatele [[Pääsküla raudteepeatus|Pääskülale]] ([[1915]]) ja [[Järve raudteepeatus|Järve]]le ([[1923]]) lisandusid [[Kivimäe raudteepeatus|Kivimäe]] ([[1924]]), [[Rahumäe raudteepeatus|Rahumäe]] ([[1926]]), [[Hiiu raudteepeatus|Hiiu]] ([[1926]]), [[Laagri raudteepeatus|Laagri]] ([[1928]]), [[Lilleküla raudteepeatus|Lilleküla]] ([[1929]]) ningja [[Tondi raudteepeatus|Tondi]] ([[1934]]). Kaasajal on rajatud [[Valingu raudteepeatus|Valingu]] (?), [[Urda]] ([[2008]]) ja [[Padula raudteepeatus]] ([[2008]]).<ref name="Tallinn : entsüklopeedia"/>
 
==Viaduktid, sillad ja ülesõidud==
82. rida:
==Ajalugu==
[[Pilt:Keila jaam.jpg|pisi|[[Keila raudteejaam]] Nõukogude ajal.]]
*Raudteelõik rajati aastail [[1869]]–[[1870]] [[Balti Raudtee Selts]]i poolt [[Balti raudtee]] (Paldiski–Tallinna–Peterburi raudteeliin) peatee ühe osana. VeidikeVeidi enne 45. versta lõppes peatee [[Tallinn]]as [[Balti jaam]]as, jätkudes Peterburi suunal juba uue teena.<ref>Sada aastat Eesti raudteed (koostajad Veera Gussarova, Otto Karma, Georgi Lukin). Tallinn : Eesti Raamat, 1970. Lk. 30–31</ref> [[Balti raudtee]] ehitustööde kordineerimisekskoordineerimiseks oli kogu tee jaotatud 5 jaoskonnajaoskonnaks ja 40 ehituspunkti vahelehituspunktiks. Tallinna–Keila raudteelõik kuulus I. jaoskonda, mis hõlmas teelõiku [[Paldiski]]st [[Aegviidu]]ni (umbes 100 versta).<ref>Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28</ref> Aprillist novembrini kestnud töödest võttis osa 6018 inimest, kellest 4711 olid Venemaalt värvatud töötajad.<ref>Tallinnast. / Eesti Postimees, 18. märts 1870. Lk 42</ref> [[Balti raudtee]] ametlik avamine toimus [[24. oktoober|24. oktoobr]]il ([[5. november|5. novembril]]) [[1870]] [[Narva]]s.<ref>Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 32</ref>
*Alates [[1. aprill]]ist [[1893]] kuulus [[Balti raudtee]] riigile ja sõltus täielikult riiklikust haldusaparaadist. <ref>Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 50</ref>
*Aastatel [[1906]]–[[1917]] kuulus [[Looderaudtee]] alla ja alates [[1918]]. aastast iseseisvalt Eesti Raudtee valitsuse alla.<ref>[http://www.evr.ee/?id=1080 Ajalugu.] Eesti Raudtee</ref>
*Aastatel [[1918]]–[[1940]] toimus sellel raudteelõigul kiire areng seoses regulaarse elektrirongiliini avamisega. [[1925]]–[[1927]] rajati raudteeviaduktid [[Paldiski viadukt|Paldiski maanteel]], [[Rohu viadukt|Rohu tänaval]] ja [[Rahumäe viadukt|Rahumäel]]. [[1932]]. aastal ehitati Tallinna–Nõmme liinilliinile teine rööpapaar ningja järgmisel aastal pikendati seda Pääskülani. [[1939]] ehitati [[Järve (Tallinn)|Järve]]le uus veoalajaam.<ref name="Elektriraudtee">[http://www.elektriraudtee.ee/?124 Ajalugu.] Elektriraudtee</ref>
*[[1940]]. aastate esimene pool mõjus elektrirongiliiklusele laastavalt. Taganevad [[Nõukogude liit|Nõukogude liidu]] väed viisid [[1941]] veeremi [[Perm]]i (siis Molotov). Saksa okupatsiooni ajal elektriraudtee [[kontaktvõrk|kontaktvõrgud]] demonteeriti.<ref name="Elektriraudtee"/>
*Rongiliiklus Tallinna–Nõmme liinil taastati 23. septembril [[1944]], mõni päev hiljem sõitsid rongid ka Keilani. Tallinna–Pääsküla elektriraudteeliini korrastamine lõppes [[1946]]. aastal. [[22. juuli]]l [[1958]] avati liikluseks uus 15,7 km pikkune Pääsküla–Keila elektrifitseeritud raudteeliin.<ref>Arved Duvin. Lugusid raudteedest Eestimaal. Võru : Võru Täht 2007. Lk. 117</ref> Sellega oli Tallinna–Keila raudteeliin elektrifitseeritud.
*Raudteede elektrifitseerimine jätkus Keilast edasi. 30. detsember 1958 avati [[Keila–Paldiski raudtee]]l Keila–Klooga elektrifitseeritud raudteelõik ja [[1961]] Klooga–Paldiski elektrifitseeritud raudteelõik, mida toideti Keilas paiknenud ajutisest [[rändalajaam]]ast. [[1960]] ehitati täiesti uus elektrifitseeritud 2,5 km pikkune [[Klooga – Klooga-Ranna raudteelõik]]. [[1965]] elektrifitseeriti [[Keila–Haapsalu raudtee]]l Keila–Vasalemma raudteelõik ja [[1981]] Vasalemma–Riisipere raudteelõik.
*[[1967]] pingestati [[Keila]]s uus statsionaarne [[veoalajaam]].
*[[1961]]–[[1962]] rajati Pääskülasse elektrirongide depoo.<ref name="Elektriraudtee"/> Samal ajal ehitatieehitati reisijatele [[Balti jaam]]a uus linnalähedaste rongide paviljon ning vana (arhitekt [[Rudolf von Knüpffer]]i projekteeritud) hoone ehitati ümber.<ref> Jana Kadastik, Siim Sultson. [http://www.aripaev.ee/4096/new_eri_artiklid_409628.html Ainulaadne koorikkatusega hoone.] Äripäeva Online – eriväljaanne, 06. oktoober 2008</ref>
*[[1963]]–[[1992]] kuuluti Balti Raudtee [[Eesti Raudteekond|Eesti Raudteekonna]] (BRER) koosseisu.<ref name="Tallinn : entsüklopeedia">Tallinn : entsüklopeedia. 2., N-Ü / (peatoimetaja Jaan Tamm ; märksõnastiku koostaja Robert Nerman). Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004. lk. 131–132</ref>
*[[1992]] reorganiseeriti Balti Raudtee Eesti Raudteekond riigiettevõtteks [[Eesti Raudtee]].<ref name="Tallinn : entsüklopeedia"/>
*[[1999]]. aastast tegutseb elektrirongiliiklusega iseseisev organisatsioonettevõte – [[Elektriraudtee AS]].<ref name="Elektriraudtee"/>
 
==Pildimaterjal==